Category Archives: Tervis

Treeningud pärast vigastuspausi…

Pea kuu ajase pausi järel on läbi saanud treeningpausi pidamine, mil tegelesin enamasti sääremarja lihaste ravimisega. Ehk siis sõin tablette, määrisin Liotoniga ja tegelesin oma igapäevaste toimingutega. Seal hulgas ostsin omale uue jalgratta, Chopper (mootorratta stiilis) jalgratta ja sõitsin sellega nii vabal ajal, kui ka erinevate töö tegemiste ajal.

Möödunud nädalal alustasin taas vaikselt treenimisega, kolmapäeval osalesin EE tervisejooksul, mis toimus Shnelli pargis ja pühapäeval tegin esimese treeningu jälgides koguaeg pulssi.

Kui kolmapäeval Shnelli parki läksin, siis seal selgus, et jooksma peab 2 ringi ümber tiigi, mille pikkuseks ligi 1,1km. Kuna mina valmistun septembris toimuvaks maratoniks ja juba sel nädalal Narvas toimuvaks poolmaratoniks, siis otsustasin joosta antud distantsi kaks korda. Esimesed kaks kohustusliku ringi jooksin kiiremas tempos ja järgmised kaks juba pisut aeglasemas. Kokku nelja ringi peale tuli aega ligi 23 minutit. Millega võis üldjoontes rahule jääda, sest polnud ju ligi kuuaega jooksmisega ültse tegelenud. Ametlikul lehel on näha, et esimesed kaks ringi jooksin ajaga 10:57.

Eile homikul ehk pühapäeval, 5. augustil käisin tegin esimese pulsitreeningu. Arvestasin, et jooksma peaksin 1,5-2 tundi ja pulss peab püsima vahemikus 130-150 lööki minutis. Valisin distantsiks kodust väljudes Nõmme mägi ja sealt edasi Vääna tänava alguses oleva kergliiklus tee, ehk terviserajad, mis mõned päevad tagasi avati. Ja sealt edasi vastavalt läbitud ajale ja enesetundele, kas pikema või lühema ringiga Ehitajate tee kaudu koju. Sel korral sai valitud Akadeemia tee ja Vilde tee suund kohe, kui olin jõudnud Astangule ning sealt siis edasi koju tagasi. 9km alguses tundsin kuidas vasakul tossu tald hakkas hõõruma jala sisekülge ja paremal jalal hakkasid tekkima villid. Praegugi need villi kohad päris tundlikud. Aga enne kui koju tuppa Londonis toimuvat Olümpiavõistluste naiste maratoni vaatama läksin, tegin maja juures 10-15 minutit venitusharjutusi.

Enne laupäeval toimuvat Narva Energiajooksu poolmaratoni on sel nädalal veel EE tervisejooks Sütiste parkmetsas ja teha tuleb veel mõned väiksemad treeningud, et end vormi viia. Sammuti tuleb kohe käiku võtta kodus apteegikotis olevad villiplaastrid, et sammud kergemad oleksid ja olemasolevad villid suuremaks ei läheks.

Advertisements

Taastusravi ja puhkuse jätk

Eilsed plaanid jätkata treeningutega ja EE Tervisejooksu sarjas osalemisega, said täna suure tagasilöögi. Nimelt sain ära käidud Sportmedi kliinikus tuntud spordiarsti Mihkel Mardna juures oma jala murega. Lähemal uurimisel selgus, et sääremarja tagumine siselihas pinges ja sellele tuleb alustada kohest ravi. Ravi lihtne, kestab ainult kaks nädalat. 2x päevas hakkan Liotoniga määrima ja kandma tugipõlvikuid, lisaks 3x päevas hakkan sööma magneesiumi tablette Magne B6 ja hommikuti võtan sisse ühe Hjertemagnyl 150mg tableti.

Sääremarja tagumiste siselihaste raviks

Igal juhul saab järgmised kaks nädalat siis jalga ravitud ja teha ainult venitusharjutusi + treeninguid ülakehale. Ujuda ja rattaga sõita võin, kuid jooksmisest pean kõrvale hoidma. Loodetavasti enne augustikuist Narva poolmaratoni saab taas treenima hakata.

Pikk puhke periood…

Üle nädala olen võtnud väga kergelt, lastes välja puhata sääremarja valudest. Selle murega proovisin ka aega mõne ortopeedi või spordiarsti juurde saada. Lähimat aega spordiarsti juurde pidin ootama pea kaks nädalat. Eks peagi paistab, mis täpsemalt juhtuma hakkab.

Üle igasuguste ootuste, on jala valu läinud rahulikult. Möödunud nädalalgi proovisin juba pisut kergelt joosta. Kergeks seda just väga öelda ei saa, kui vaadata raja iseloomu ja jooksule kujunenud pulssi, mille keskmine jäi 170 bpm kanti. Kogu raja ulatuses võib olla 200 meetrit sai joosta pehmel pinnasel, kõik ülejäänud jäi kõva kattega asfaltile. Kõigele lisaks näitas kraadiklaas päikese varjus kohati ligi 30C kuumust. Pikemat distantsi nendes tingimustes koos Nike Free tossudega oleks juba liiast olnud.

Tasapisi üritan taas hakata vaikselt treenimistega pihta. Homme tuleb ainult külastada Sportmed SA kliinikut ja õhtul osaleda EE Tervisejooksul. Enne kõike seda tegin ümber registreeringu Tallinna Sügisjooksul, kus varasema 10km jooksu asemele tuli 42km ehk minu elu esimene maraton.

Väga piinarikas ja valude käes vaevlev treeningjooks

Järjekordne EE Stamina Tervisejooks möödas, seekord siis etapp nr. 9 toimus Ülemiste metsas 3,9km pikkusel rajal. Homikul suure hurraaga kirjutatud ja heas enesetundes mõeldud pühapäeval toimuvale Kõvamehe jooksule sain nüüd korraliku vee peale tõmmatud. Ja seda kõike tänu nädalavahetusel tehtud 12,25km pikkuse treeninguga. Nimelt ei ole vasaku jala sääremari nendest pingutustest taastunud ja tegi juba esimese 10 meetriga juba valu. Nõnda ma siis liikusin sellises väga aeglases ja lühikeste sammudega sörkides edasi, kui ka proovisin korraks tempot tõsta, siis pidin koheselt ka seisma jääma. See on täielik piin mis rajal minuga toimus. Tegin küll enne jooksma minekut ligi 5 minutit venitusi, kuid näe kasu ei miskit, sai seda ka pärast jooksu tehtud, kuid valud ei lakka vist nii pea…

Suured lootused olid sellel, et lähen siis rattaga rahulikus tempos koju ja lasen jalal täielikult puhata. Aga võta näpust, mingil kuradi puuoksal oli vaja ronida jalgratta keti vahele siis kui sõitu alustasin ja kohe ennast nii sügavale sisse keerata, et tagumine käiguvahetus-süsteem tõmbas täielikult puruks. Enne kui kuhugi poole ratas käe kõrval liikuma sai hakata, tuli mul katkine käiguvahetus süsteem millegagi kinni siduda ratta raami külge, et liikudes kodaraid ka puruks ei teeks. Ainsaks kinnitus vahendiks oli Stamina jooksu sarjas mõeldud kiipide ümber olev gripteibiga pael. Loodetavasti korraldajad ei pahanda, kui edaspidi kasutan selle paela asemel kiipi oma jooksujalanõude paelte küljes nagu seda kõikidel suurtel jooksuvõistlustel tehakse. Jäävad ju need punased tagumised pooled alati alles peale igasuguseid jookse…. Seega kui algselt plaanisin rahulikus tempos rattaga koju sõita, siis nüüd oli tempo veel rahulikum ehk rattaga bussi peale kõndimine ja koju minek….

Nüüd lasen jalal täielikult puhata, ka homsel Jooksupartneri korraldataval Nike Running Clubi koolitusel ma treeningutest füüsiliselt osa ei võta, kui siis ainult kuulan ja vaatan kaamera käes kõike kõrvalt…

Valurikkad 3,7km tegi uue isikliku rekordi… :)

Sõitsin rahulikus tempos kodust Vabaõhumuuseumi juurde, kus toimus juba 7. Stamina korraldatud Eesti Energia tervisejooks sel hooajal. Kohale jõudes avastasin, et veel jõuab end kirja panna ajavõtuga võistlusjooksule, kuhu kokku registreeris end 22 inimest. Panin siis kirja ja jäin starti ootama, mida tuli ligi pooltundi teha.

Enne starti tegin kerged sörgid ja venitasin tükk aega ning tarbisin topsi jagu vett. Stardi järel suutsin üllatavalt olla esimese 10 jooksja sees, pulss oli nii 165-170 löögi kandis. Aga 1km lõpu eel lõi rindu kohutavalt terav valu. Ei saanudki enam aru, kas pistab või on see mingi krambi laadne nähtus. Igal juhul lasin tempo nii alla, et järgmise km läbisin kõndides ja lühikese ajaga möödusid minust kõik võistlusel osalenud jooksjad +  mõni kepikõndija… 😦

Enne kolmanda km algust oli pulss kukkunud 112 löögini ja otsustasin edasi liikuda kerges sörgis. Peale selle lisasin umbes 700m enne lõppu kiirust ja lõpetasin jooksu oma kella järgi ajaga 21:19.41, ametlik aeg aga 21:21.7. Seejärel siirdusin koheselt pakihoius oleva koti juurde, kust sain oma joogipudeli koos ArcticSpordiga ja hakkasin energiat tagasi koguma… Algselt lubatud 4km asemel oli GPSi andmeil sel korral aga 3,7km metsaradu Vabaõhumuuseumi territooriumil.

Hiljem kui olin ka pisut pikemad riided peale tõmmanud ja jalgratta lukust lahti teinud, et ära minna, käisin vaatasin trükitud lõpuprotokolli. Protokollis selgus, et 23 jooksja hulgas tänu viimastele kiiretele spurtidele tõusin jooksjate rivistuses viimaselt kohalt 2 koha võrra kõrgemale… Nii võttes läks hästi, kuid meeste arvestuses jäin absoluutselt viimaseks….

Antud juhul ei ole minu jaoks oluline tabelis olev koht, vaid teadmine, et suutsin lõpuni joosta teadmisega kus soovisin mingil hetkel täiesti katkestada selle jooksu tänu rinnus olevatele valudele…. ja veel magusamaks teeb asjaolu, et selle kiire 1km rekord ajaks tuli 4:17…. 🙂