Category Archives: Varustus

Kokkuvõte Rooma maratonist

NB rahvusvaheline asepresident Alan Hed

Kes veel ei tea, siis 2. detsembril kuulutas ajakiri Jooksja koos New Balance’iga välja konkursi, mille võitjaks osutusin mina.

Jooksja ja NewBalance kampaania

Õige vastuse küsimusele leidsin internetist guugeldades ja selleks oli “Heidi Klum for New Balance”. 213 vastust ja üks võitja. Kuna mängust osavõtjaid oli nõnda palju, siis NB otsustas täiendavalt välja anda veel 3 stardipiletit maratonile neile, kes endast esimestena teavitavad.

Värske ajakiri Jooksja

Värske ajakiri Jooksja

Minu poolt kirja pandud muljed koos minu ja Gerda tehtud fotodega trükkis värskelt ilmunud ajakiri Jooksja ka ära. Palusin neilt selle loo siia riputamiseks, et oleks seda minust kaugel olevatele vanematele, sugulastele ja teistel lähedastel ja headel sõpradel võimalik lugeda.

ajakiri_01  ajakiri_02

Trükisest jäi välja meie jalutuskäik linna peal, mis toimus peale expo ala külastust ja jäi üsna lühikeseks kuna saabusime Rooma reede hilisõhtul ja linna külastamiseks oli meil ainult osa laupäevasest päevast.

Neid tüüpe leidus mitme nurga peal

Neid tüüpe leidus mitme nurga peal

Üks juhuslik kangialune paelade kinni sidumiseks

Üks juhuslik kangialune paelade kinni sidumiseks

Ülejäänud päeva sisustasime hotellis, kus meid kui New Balance’i külalisi ootas pastapidu ees, kus saime mõnusalt kõhud täis söödud, nii pastast, väikestest puuviljasnäkkidest ja jogurti laadsetest kreemikestest. Mina, Peep ja Maarika maratonijooksjatena jätsime menüüst välja ainult koogi ja veini aga head tuju ja juttu jagus sellegi poolest tükiks ajaks. 🙂 Pastapeo eel oli aga New Balance’i esindajatel meile välja mõeldud üritus, kus kõige alguses tehti meile selgeks, et järgmisel hommikul viib hotelli eest stardipaikadesse 2 bussi. Üks maratonil ja teine 5km pikkusel distantsil osalejatele, mis pärast meid ka tagasi hotelli toovad kindlatel kella aegadel. Kõne pidas NB rahvusvaheline asepresident Alan Hed ja 2015. aastal ilmuvaid jooksujalanõusid tutvustas rahvusvahelise müügiosakonna vanemtootejuht Danny Orr. Kõnelejate nimed koos kirjapildiga küsisin asepresidendi enda käest pärast seda kui olin end esitlenud Eesti konkursi võitjana.

Vasakult: Peep, Evely, Maarika ja Gerda

New Balance’i rahvusvaheline asepresident Alan Hed

New Balance’i rahvusvahelise müügiosakonna vanem-tootejuht Danny Orr

Pärast seda, kui peol kõhud täis sõime ja jutud ära rääkisime, läksime sealt nii kuskil kella 10-11st paiku tubadesse ära asju valmis seadma. Minul tuli valmis segada rajale kaasa võetavad SiS joogid ja särkidele (enda ja Gerda) kinnitada numbrid.

Stardikoridor. Foto: Gerda

Stardikoridor. Foto: Gerda

Nii me liikusime fooliumi ja toidukotidega pakihoiu suunas. Coloseumis nagu näha käivad restaureerimistööd.

Nii me liikusime fooliumi ja toidukotidega pakihoiu suunas. Coloseumis nagu näha käivad restaureerimistööd.

Selfie koos maratoni maskotiga

Selfie koos maratoni maskotiga

Suur stend expo alas

Nüüd on ka meie nimed seinal

Nüüd on ka meie nimed seinal

Maratoni expo ala, 5km registratuur

Maratoni expo ala, 5km registratuur

Üks minu lemmik filmikangelasi Jack Sparrow isiklikult (väga sarnane Depile)

Üks minu lemmik filmikangelasi Jack Sparrow isiklikult (väga sarnane Deppile)

väikesed mini maskotid

väikesed mini maskotid

Lõpetuseks nagu klassikatest Eesti filmidest tuttava lause järgi “… all paremas nurgas” ajakirjas näha ja lugeda oli, siis New Balance Eesti eesotsas Paul Valliveerega kavatsevad Rooma maratonile reisi loosi teha iga-aastaseks traditsiooniks. Järgmine Rooma maraton toimub 22.03.2015. Lisaks sellele peavõidule loositakse veel 10 VIP-pääset Rooma ja 10 VIP-pääset Rotterdami maratonile, mis toimub 12.04.2015. Mängust on võimalik osaleda kõigil soovijatel Rademari kodulehel. Osalen ka ise, kuid loodetavasti langeb loosiõnn siis Rotterdami maratonile, kus oma kallil Gerdal laseks osaleda 10km pikkusel distantsil.

Julgen soovitada, elamus omaette saab garanteeritud! 🙂

PS! Pildid, mis Rademari lehel ringlevad on osalt ka minu ja Gerda tehtud. 🙂

Advertisements

Kurva lõpuga pulsikellale asendust otsides

Rooma maraton on ammu edukalt läbi, kuid selle kohast postitust minu poolt pole siia endiselt veel laekunud. Ei juhtu seda ka nüüd, vaid ootan kuniks ajakiri poeletile jõuab, et siis kirja panna see, mis jäi artiklist välja.

Pühapäevaselt märgtreening koos väikese kevadekuulutajaga :)

Pühapäevane märgtreening koos väikese kevadekuulutajaga 🙂

Üks mis ajakirjast ilmselt välja jääb on lugu mind hästi teeninud Nike+ GPS SportWatch pulsikellast. Nimelt ligi kuu enne Rooma reisi käis kell rihma pideva kulumise tõttu vahetuses. Tänaseks on teada, et se vahetus ei toimund kõige valutumalt. Nimelt, kui seni oli kell veekindel ja kannatas ujumist kuni 50m sügaval, siis nüüd andis oma hinge maratonirajal vihmale. Selle tõestuseks olid niiskuse ja udu jäljed klaasi all, peale jooksu. Nii palju oli kellast siiski kasu, et enamus teekonnast pidas ilusti vastu ja hoidis mind rekordi graafikus. Nii umbes 30km juures sain kella vaadates aru, et mul ligi veerandtunnine aja varu. Paraku juhtus aga nii, et distantsi viimases tunnelis 2,5km enne lõppu viskas kell pildi taskusse. Peale seda võtsin sammud edasi pisut kergemalt et pulsiga ka üle ei pingutaks. Nõnda langes tempo märgatavalt. Lõpp hea – kõik hea, nähes finishis kellal tiksumas aega 4 tundi ja 27 minutit, olin õnnelik saavutatu üle. Soov oli joosta maraton alla 4 tunni ja 30 minuti, mis sai ilusti täidetud. Lõpuprotokolli läks aeg 4:27:19 ehk täpselt veerand-tundi. Selles hädas pöördusin Adidase esinduse ja iSport kaupluse ühe juhi ehk klassivenna Indreku poole sooviga Adidase poolt hiljaaegu välja tulnud jooksukella SmartRun proovida. Kell ise tuleb müügile alles maikuus ja hinnaks sellel ligi 400€ eurot. Lisaks minu nädalasele testimisele, testivad ja kasutavad seda hetkel ka meie esimaratoonarid Roman Fosti (pildil) ja kolmikõed Luiged.

Roman Fosti Selver Linnajooksude pressikonverentsil

Roman Fosti Selver Linnajooksude pressikonverentsil

Adidas SmartRun Roman Fosti käel

Adidas SmartRun Roman Fosti käel

Kella tutvustus oli paljulubav: pulsimõõtmine otse randmelt ehk ära on kaotatud rindkere ümber käiv rihm; puutetundlik ekraan; üks nupp, millega saab lihtsalt ja kerge vaevaga kella sisse või välja lülitada, sammuti ka ringiaegu; netis saab koostada ja valida omale sobiv treeningplaan, mille saab kella laadida ja seejärel häälkäsklusi kuuldes järgida juhiseid; sisse on ehitatud 3GB vabamälu muusika jaoks; siise on ehitatud modem wifi võrgu kasutamiseks, et alla laadida treeningplaanid ja tulemused pärast nende sooritust üles laadida; sammuti on sisse ehitatud Bluetooth tugi, et kuulata treeningu ajal muusikat või treeningu juhiseid; mööda ei pääse ka GPS toest, mis mõõdab nii distantsi pikkust, kilomeetrite aegu ja ka samme. Küsisin igaks juhuks kellaga koos ka jalanõu külge kinnitatavat kiipi, nagu Nike+ toodete puhul tuleb kaasa ja saab jalanõu talla sisse asetada, et samme ja läbitavat distantsi täpsemalt jälgida. Paraku se eksemplar, mille sain oli mõeldud iPhone’ga ühendamiseks ja kellaga seda siduda ei õnnestu. Kella jaoks sobiv mudel peab olema Bluetooth toega.

SmartRun ja mycell komplektid

SmartRun ja mycell komplektid

Enda kätte sain täiesti uue mudeli, akugi oli kellal veel tühi. Karbist leidsin lühikese USB minijuhtme, mis sobib ideaalselt ka minu Android toega Samsungi S3 telefoni ja sinihamba toel töötava Jabra Sport kõrvaklappidega. Sammuti oli kaasas ka adapter, mille ühendatakse USB juhtme abil kella külge. Arvutiga ühendades laadis kellaaku umbes kahe tunniga täis, sama ühenduse kaudu sai ka mp3 failid ära laetud. Karbist jätsin välja võtmata kasutusjuhendid, sest need olin juba varasemalt oma arvutisse internetist soetanud.

Mini USB ja laadimisadapter

Mini USB ja laadimisadapter

Ühesõnaga enne kui kella kasutama hakata, tuleks Adidase micoach lehel end kasutajaks registreerida ja seejärel kella tööle pannes tuleb sisestada sama kasutajanimi ja parool. Seejärel saab hakata valima omale sobivat treeningplaani vastavalt oma eesmärkidele. Siin meeldis mulle see, et kui valisin omale ka ÜKE kava, siis kõiki harjutusi näidati mulle kella ekraanilt. Ära oli toodud ka korduste arv.

ÜKE ehk üld kehaline ettevalmistus

ÜKE ehk üld kehaline ettevalmistus

Maratoni jaoks valisin omale programmi lähtudes eelseisvat kalendrit, kus järgmine võistlus on mu kalli isa sünnipäeval ehk 18. mail. Ära määrasin ka päevad, mil võiksin treeningutega tegeleda ja seejärel programm ise määras, et pikemad otsad peaksid jääma pühapäevastele päevadele, kuna maraton ka siis toimub. Kuna nädala esimestel päevadel tegelesin rohkem kõndimise ja vabatreeningu jooksmistega, kus puudus juhendamine, siis piirdusin peamiselt ainult pulsi jälgimisega. Oli ju teisipäeval Jooksupartneriga üks ÜKE treening Nõmme metsas ja nõnda sai kellaga pikad treeningud just nädalalõpus tehtud. Need treeningud olid peamiselt üles ehitatud puhtalt pulsi jälgimisele. Laupäeval tuli kokku joosta 45minutit ja pühapäeval 3 tundi ja 20 minutit, milles mõlema jooksu esimesed 10 ja viimased 10 minutit tuli joosta sinises pulsitsoonis ehk 130-140 lööki minutis, ülejäänud teekond oli ette nähtud aga 141-160 lööki minutis. Kõrvaklappidest ütles üks naishääl kas tuleb tempot tõsta või seda langetada, sammuti ütles ta iga läbitud kilomeetri tagant, mis on hetke tempo, palju aega on kulunud, põletatud kaloreid ja mis on keskmine pulss hetkel. Kellal on ka märkimisväärne kogus negatiivseid omadusi, mis panevad tõsiselt mõtlema mida ja kui palju selle kellaga kasutada. Neist esimene annab tunda kohe, kui kell randmele panna. Nimelt on kella rihm kummist ja hästi sooniv. Kella aga õrnemalt randmele panna ei saa, sest muidu ei mõõda ta pulssi.

Roheline valgus annab märku pulsianduri töötamisest.

Roheline valgus annab märku pulsianduri töötamisest.

Teisena tuleb kella kasutada parema käe peal, seda siis, kui seod kella sinihamba toel töötava kõrvaklappidega, et treeningu ajal kuulata kas muusikat või juhiseid. Võibolla mõne teise kõrvaklapiga, kus juhtmevabadus ei ole sisse ehitatud parema kõrva jaoks, töötab paremini se ühendus. Aga nõnda ka paremal käel kella kandmine on väga harjumatu ja lisaks se kuulde ühendus pole ka kõige parem. Katkendlikud pausid tulevad ka siin sisse. Üheks suurimaks miinuseks on aga pikkade treeningute tegemine, eriti kui seda tahta teha juhendamistega koos. Nimelt ei pea kella aku päris nelja tundi vastu, ka siis, kui oled selle öösel täis laadinud. Jõudsin kodunt 5km joosta muusikat kuulates, kui nägin ekraanilt et akut alla poole järgi. Sedasi oli selge, et 3 tundi ja 20 minutit se kell vastu ei pea. Lülitasin kõrvaklapid välja ja jätkasin jooksmist. Nüüd sain siis igast pulsi liigsest tõusust või langusest teada vibreerides. Kusjuures selleks hetkeks, kui olin jooksnud juba 3 tundi, siis ütles kell, et akut on järgi pisut alla 15%, et oleks aeg jooksmine katki jätta. Punnisin vastu ja tegin lõpuni. Aga koju jõudes tuli kell ka kohe laadima panna. Sellega sai minu jaoks selgeks, et mina kes ma ei jookse maratoni alla 3e tunni ja tahan teha seda muusikat kuulates, pean leidma endale mõne teise tootja, kus aku peab rohkem vastu ka siis kui piirduda ainult pulsi ja GPS signaali jälgimisega. Siin kohal on hea võrdlus, senine Nike+ kell, millel puudus muusika näit, pidas maratoni päeval 5 tundi ilusti vastu ja jäi akut ülegi. Mis sest, et ajaliselt pikim jooks on olnud 4 tundi ja 49 minutit. Seda aega aga uus Adidas välja ei anna, kui kõiki tema võimalusi korraga kasutada. Vähe sellest Adidase SmartRun ei ole ka veekindel, seda just sel samal põhjusel, et pulsi mõõdetakse sensorite abil otse randmelt. Temaga võib pesta nõusid ja käia kiirelt dushi all, kuid reaalselt ujumas temaga käia ei või. Või siis võib aga seda omal vastutusel ja kaotades ära igasuguse garantii. Lõpetuseks julgen kella soovitada neile, kes ei tegele pikamaajooksuga, kus treeningud venivad mitme tunni pikkuseks. Alles spordiga alustajatele on se aga parim seade, mis hetkel olen näinud. Saad ju otse ekraanilt jälgida, millist harjutust parajasti tegema pead ja kui ühe korraga aru ei saanud, võid videojuhisel lasta end korrata just nii mitu korda, kui vajalikuks pead. Lisaks veel motiveerivad sõnumid treeningute keskel ja siis veel teadmised, kas tõsta või langetada tempot, seda vastavalt sinu pulssi jälgides.

Pilt nagu lubab joosta mõlemaga, kuid reaalselt töötas neist ainult üks.

Pilt nagu lubab joosta mõlemaga, kuid reaalselt töötas neist ainult üks.

Kell on hetkeks võtnud arvuti abil korraks pildi ette ja kasutada sai teda puhtalt kui stopperit. GPS signaali ja pulssi ekraanile ta ei kuvanud. Mina jään aga ootama veel pisut, sest kuuldused räägivad, et Nike peaks oma uue plus toega GPS kella tooma välja selle aasta esimese poole sees ja seda poolt pole enam palju järgi. Eks siis selgub, kas võtta uus kell või tellida juba olnud mudel uues kuues.

Elu neljas- ja esimene välismaraton on kohe-kohe käes

Ettevalmistused eelseisvaks pühapäevaseks maratoniks on tehtud. Treeninguid koos virtuaalsete võistlustega ühtekokku on sellel aastal olnud 142km ulatuses. Viimased 7km jäid läinud pühapäevale, kui sörkisin kodunt Solarise keskuse kinno, et siis koos Viljariga vaadata eriti verist ajaloo taustaga Pärslaste ja Kreeklaste lahingut filmis “300: Impeeriumi sünd” 3D. Jooks oli mõnus aga kinosaalis higisena istuda teist korda ei soovi. Õnneks kuivas seljas olnud särk ja dressipluus garderoobis ära ning sai kuivades riietes koju pesema mindud.

Kaasa võetav SIS toodete valik.. Pudeli vahetsin siiski punase vastu..

Kaasa võetav SIS toodete valik.. Pudeli vahetsin siiski punase vastu..

Oma panuse ees olevale Rooma maratonile andis Science In Sport (SIS) Eesti esindus, kelle käest sai soetatud soodsamalt nii geelid, kui spordijoogi pulbri rajale kaasa võtmiseks. Selle väikese toetuse märgiks sai SIS ka toetajate ja koostööpartnerite lehel omale koha Marathon100.com-i järel. Sellest koostööst räägib võibolla kunagi hiljem, siis kui Rooma on minevik.  Võistluseks aitab valmistuda SIS Go Hydro koola+kofeiini jook, rajal pakuvad tuge SIS Go Electrolyte laimi maitsega ja laimi ning koola-kofeiiniga geelid. Pärast aitab taastuda aga banaani maitseline SIS Rego Rapid Recovery.

New Balance 890v4

New Balance 890v4

Peale selle on suurepäraselt oma osa täitnud reisi ja jooksu finantseerinud New Balance, kelle käest sain nii lennuki piletid, koha pealse transpordi, majutuse ja osaluse maratonil. Vähe sellest ka ülimugavad ja väga kerged 890v4 jooksusussid, mis eelmise aasta lõpus pärjati rahvusvahelise jooksuajakirja Runner’s World poolt hooaja testiga parima uuenduse läbinud jalavarjudeks. Testitud 30km jooksul sai kohe selgeks, et need jäävad kindla peale ainult võistlustel jooksmiseks, et peaksid kauem vastu. Pealegi heaks treeningsussiks sain ju eelmise aasta Linnade jooksu sarja läbinuna Mizuno Wave Inspire 9 kõva tallaga sussid.

Mizuno Wave Inspire 9

Mizuno Wave Inspire 9

Asjad on meil kalli Gerdaga juba peaaegu pakitud ja ootame suure põnevusega starti lennujaama suunas, et siis kogu nädalavahetuse mõnusalt sooja päikese all Rooma poolt pakutavat kultuuri ja jooksumelu vastu võtta.

Peaaegu koos

Maratonirajale (42,195km) mineva 19 061 jooksja (122 erinevast riigist)  hulgast plaanin ette võetava teekonna läbida ajaga 4 tundi ja 30 minutit ja paremal juhul mõned sekundid kiiremini ehk ühe kilomeetri peaksin läbima 6:24 minutiga. Selleks on mul õnneks Pacebandi poolt loodud silikonist käepael, kus vajalikud numbrid peale trükitud. Kui minul on veel tagasihoidlikult natuke alla 20 000 osalejaga võistlus, siis kallis Gerda läheb rahulikult kõndima 5km pikkust heategevusjooksu, kus registreeritud üle 80 000 inimese. Start maratonile antakse kohaliku aja järgi kell 8:50 ja 10 minutit hiljem saavad sama teha ka kõik 5km läbijad.

Polari pulsivöö koos Nike+ GPS Sportwatchi ja Pacebandi ajatabeliga

Polari pulsivöö koos Nike+ GPS Sportwatchi ja Pacebandi ajatabeliga

Kõige lõpuks on meeldiv tõdeda, et kui meil siin väljas miinuskraadid, siis kohapeal keskmiselt 20C soojakraadi juures temperatuur. Prognoositult on stardi ajal väljas 17C sooja ja mõned tunnid hiljem, siis kui lõpetan jooksmist, juba 20C sooja. Igal juhul saab se reis vahva olema. Kohapealsest melust ja rajal toimuvast saab lähemalt lugeda aga aprillikuisest ajakirjast Jooksja.

20 Rooma maratoni on kõigil võimalik reaalajas ka siit jälgida.

Päikest ja peatsete jooksmisteni! 🙂

Nike+ toodete hingeelu omast kogemusest

Nike+ tehnoloogia nägi ilmavalgust esmakordselt 2006. aasta suvel, kui spordirõivatööstuse hiid Nike alustas koostööd IT gigandi Apple-iga.

Nike+Apple

Nike+Apple

Kohe tuli välja ka uus muusikamängija nimega iPod Nano, mis ühendati kohe samal ajal välja tulnud Nike+ kiibi ja anduriga. Kiip tuleb panna vasaku jalanõu talla alla selleks eraldi tehtud avause sisse. Eraldi oli neile kohe võimalik ka käele paigutatavat taskut osta. Kõik need sobisid kui valatult kokku. Kuigi tuleb tunnistada, et hiljem müüki lastud taskud nägid välja paremad, sest neil oli ekraanile mõeldud ava juba läbinähtav.

Nike+iPod Nano ja tasku

Lisaks iPod Nanole on se süsteem sisse ehitatud ka iPhone telefonidele aga seda alates 3GS mudelist ja samamoodi iPod Touch süsteemis alates teise generatsiooni mudelitest. Esimesel seda kahjuks veel ei olnud, kahjuks seetõttu, et ostsin endale mõni aeg hiljem (2007-2008) esimese Touchi mudeli, millel ka praegu veel originaal ekraanikaitse kile peal… Juhul kui kellegil peaks huvi olema, siis nimetautud käele kinnituv tasku on mul endiselt veel olemas ja võimalusel endale saada sümboolse tasu eest.

iPhone telefonidele lisaks on nüüdseks tarkvara tehtud ka Androidi süsteemis töötavatele telefonidele, kuid väikeste kärbetega. Nimelt, kui võrdlen Apple iPad2-te ja Samsung Galaxy S3-e, siis silma jääb treeningkava loomise võimalus. Ametlikul internetilehel sellest juttu pole ja nii jääbki se iseseisvalt avastamise võimaluseks.

Järgmisena tuli juba lihtsam seade neile, kes harjunud erinevate käe peal kantavate pulsikelladega. Esimeseks tuli küll ilma pulsi mõõtmise võimaluseta väike randmele kinnituv käekell. Nägi se välja kui randmel oleva rihma küljes paiknev USB otsaga mälupulk, koos digitaalse ekraaniga. Oma ühe nupuga nägid ekraanil kõike mida vaja. Selle kella suurimaks miinuseks oli/on see, et kuna ta käis rihma sisse suht lihtsalt väikese klõpsuga, siis nõnda lihtsalt tuli ka sealt ära. Enda kella kaotasin ühel külaskäigul Tallinna Loomaaias kuidagi ära. Kahjuks pole sealsed töötajad seda sealt seni veel üles leidnud. 😦

Nike+ Sportbandi tühikarp ja sensor

Nike+ Sportbandi tühikarp ja sensor

Karbist kadunud Nike+Sportband

Ja siis tuli suur koostöö GPS seadmeid tootva firma TomTomiga. See on seni parim Nike+ toode, mida olen omanud. Jooksmise ajal saab korraga näha ekraanilt kahte näitu, mida siis vajalikuks keegi peab. Alumisel ekraanil on minul reeglina pulsinäit ja ülemisel siis käib läbi nii kellaaeg, kiirus, kui ka teepikkus. Seda kõike saab ka ise üles-alla nuppudega ka vaadata, kuid lihtsam on varem arvutiga ühendades lasta tal seda mingi ajatagant vahetama. Lisaks saab enne treeningu alustamist määrata ära kas tahad joosta lihtsalt nii nagu iga teine päev või siis sammuti varem ära määratud kava järgi intervall treeningkava. Kus siis väikese signaaliga annab sulle teada, kas pead kõndima või jooksma. Ja sedagi saad määrata, kas ajaliselt või distantsiliselt. Tagatipuks, kui oled treeningu lõpetanud ja arvutiga ühendanud, siis peale andmete ära laadimist näed internetist täpselt seda teekonda, mille sa just läbisid koos kõikide teiste näitudega sel teekonnal. Üks lahe võimalus on veel, nimelt kui sa pole nädala jagu jooksmas käinud, siis kella ekraanile tuleb ka vastav meeldetuletus, et nüüd on õige aeg taas tegelema hakata.

Nike+ SportWatch GPS ja sensor

Nike+ SportWatch GPS ja sensor

Selle kella suurimaks probleemiks on aga juba ka varem mainitud kehva vastupidavusega rihm, mis kipub lagunema. Olen seda kellarihma juba üks jagu traadi ja elektriku teibiga lappinud, kuid ikka tuleb mõni uus koht mõne aja pärast, mis annab märku, et ta ei pea enam vastu. Nõnda toimetasin Soomest ostetud kella Eesti Nike-i kontoris Alari Lelle kätte, kes lubas mind kuidagi aidata. Eks paistab kuidas läheb. On mul ju seda Roomas õigepea vaja. Kohe ei kujuta ette, kuidas lähen maratoni jooksma ilma et näeksin kella pealt oma pulssi. Nõnda teen oma hetke treeninguid telefoniga, mis ei näita pulssi, kuna vöö on mõeldud just töötama kellaga. Aga sellest saan tagasisidet kõrvaklappidest kõige läbitu kohta iga kilomeetri tagant. Tahaks väga loota, et saan oma kella tagasi terve rihmaga. Vastasel korral olen sunnitud uue ostma, kuigi seda eelseisvate pulmade ootuses saab se olema liiga suur väljaminek. Jõudu sulle Alari selle kellaga toimetamisel, loodetavasti saab kõik ilusti korda!

Lisaks neile seadmetele on veel üks ümber randme käiv mõõduriist Nike+ süsteemis tehtud ja see kannab nime FuelBand. FuelBand mõõdab siis päeva jooksul tehtavaid liikumisi ja arvutab selle ümber eraldi põletatud kütuseks..

Nike+ FuelBand

Nike+ FuelBand

Väga keeruline on seda lahti seletada. Ja siis sellele lisaks teeb Nike+ koostööd ka Xboxi Kinectiga aga sellest olen juba juttu teinud siin.

Lisaks koos nende toodetega tuli välja ka täiesti uus ja ennenägematu sisuga internetilehekülg nimega nikeplus.com. Tänaseks päevaks on seda lehte aastate jooksul võibolla ainult 2-3 korda muudetud. Aga ei ole midagi hullu, kõik on endiselt tore ja lihtsasti kasutatav. Võistluste loomise funktsioon on küll suurest osast ära kaotatud, kuid seda asendab nüüd reaalajas sõprade ja enda seisuga võrreldav ala, kus siis näeb ära iga kuu, kes hetkel tabelit juhib. Väikese ülevaatena saab näha ka, kui palju keegi nädala jooksul jooksis. Seda kõike vastavalt soovile, kas kilomeetrites või jooksude arvus. Erinevate saavutuste eest jagatakse ka väikeseid, kuid värvikirevaid embleeme tehtu tänuks.

Läbi aastate on tehtud huvitava sisuga reklaame erinevatele Nike+ toodetele, mille lingid asetan siia nende ilmumise järjekorras, nii kuis mäletan.

Nike+, Jooks kuule ja tagasiMotivatsioon, iPodi kasutusPangarööv, Mees vs. Naine, Lihstsalt algus, Mis on Nike+, Mis on Nike+ 2, Sportband, Sportband 2, SportWatch, SportWatch 2, SportWatch 3, Võistlused, Treener, Eesmärgid, Nikeplus.com.

PS!
Tänu minu suurele austusele ja fänlusele Nike+ süsteemi ja toodete vastu sai ka se blogi oma nime Run+ (runplus). 🙂

Kodune jõusaal

Vähemalt kord nädalas õues toimuvate jooksutreeningute kõrval külastan jõusaali, kuigi reaalselt selle jaoks ühessegi spordisaali kohale ei lähe. Ühes magamistoa nurgas seisavad mul hantel, millele saab peale panna raskust kuni 15kg jagu ja selle kõrval massaazirull, mis abistab mind lihaste venitusel.

Kodused treeningu seadmed

Aga siinkohal peab tunnistama, et neist hantlit kasutan viimastel aastatel suht harva. Selle asemel pühin higipisaraid enamasti teleri ees. Luksust ja seltskonda pakub teleri külge ühendatud xBoxi mängukonsool koos liikumissensor Kinectiga. Suuremate seltskondade jaoks saab lõbusalt aega veeta erinevate sportmängude keskel, kus võimalik võistelda kergejõustikus, mängida bowlingut või visata nooli ja mida kõike toredat veel…

Treeninguid saan aga ilusti ja edukalt sooritatud Your Shape Fitness Evolved 2012 (YSFE2) plaadi ja Nike+ Kinect Training (Kinect+) treeningprogrammide abil….

treeningprogrammid

Kui YSFE2 programmi saab liigutada mängu kategooriasse nagu Sports mängu seeria, kus valida saab erinevate raskusastmete ja paljude harjutuste vahel omale meelepärane ala. Nii on võimalik ekraani peal joosta näiteks Londoni, New Yorgi jt. suurlinnade tänavail, lüüa käte ja jalgadega ekraanil asetsevaid kaste, poksikotte ja mida kõike veel. Sammuti valikus erinevaid kardioprogramme, kus hulgas ka tantsulist joogat. Kõigele sellele lisaks on ka personaalne treeningprogramm olemas, kus treeneri juhendamisel pead tõstma käed õigele kõrgusele, jalad teineteisest parajale kaugusele jne… Visuaalse ülevaate saab esimesest ja teisest videost.

Vähem nii lõbus on aga Nike plus süsteemiga kokku ühilduv Kinect+ Training treening programm. Seda nüüd mänguks enam nimetada ei saa, kuna peamiselt on siin pööratud rõhku osaleja füüsiliste võimete arendamisele. Lisaks ei saa siin kuidagi alustada enne, kui sul ei ole tehtud kontot nikeplus internetilehel. Enne esimeste treeningute algust tuleb ära määrata kõik kehalised sooritused, et aru saada milline sinu hetke vorm üldse on ja see järel saab hakata alles valima, mida ja miks sa saavutada soovid oma võimete parandamisel. Lisaks tuleb valida endale sobiv treener kas naine Marie Purvis või mees Alex Molden. Mõlemad on oma alade parimad treenerid ja annavad reaalajas head infot erinevate soorituste kohta. Video ülevaade.

photo

Võib öelda, et ühe treeningu pikkus on keskmiselt 35-40 minutit, kus pööratakse rõhku kõikidele lihasgruppidele ning silmi voolav higi on lahti juba esimese 10 minutiga. Enne treeninguga alustamist on oluline, et oleks teleri ette kaasa võetud spordijook, mida siis pauside ajal tarbida ning kuiv rätik higi pühkimiseks, sest seda tuleb palju.

Mängulist pinget või põnevust pakuvad siin kord nädalas muutuvad väljakutsed nt. sinu suunas lendavate pallide eest kõrvale põiklemine või põlvetõsted ette antud aja jooksul.

Paljude kinecti spordiprogrammide ja mängude jaoks on olemas xbox 360 konsooli süsteemis aga lisa rakendus PlayFit. Antud rakendus jälgib sinu sooritusi kõikidel platvormidel, kui palju oled teleri ees kulutanud kaloreid ja muid saavutusi. Iga saavutuse eest annab sulle ka vastava embleemi. Nõnda on minul teleri ees joostud viimaste andmete järgi tervelt poolmaraton ja seda enamasti sportmängude abil. Bowlingut ja noole viset siin arvestada ei saa, kuna jalad seisavad siis kindlalt ühe koha peal. Aga ikkagi kodus teleri ees poolmaraton joosta on täitsa hea tunne. 🙂

2013. võistlushooaja kokkuvõte

Aasta 2013 juba kohe lõppemas, kuid postitused veel puuduvad. Peaks selle vea nüüd lõpuks ära parandama. Võib vast öelda, et peale Linnade jooksu sarja viimast etappi eelmisel hooajal, said ka jooksmised selleks aastaks lõpetatud.
Käesoleva aasta esimesed jooksmised sain tehtud veebruaris puhkusereisi ajal Sharm El Sheikis. Kus ülepäeva hommikuti sai 5,6 kuni 7km joostud. Egiptuse jooksurajad.

Egiptus

Aprilli keskel ootas täiesti ei kuskilt leitud tasuta osavõtumaksuga Pääsküla 79. Rabajooks, kus kõik lõpetajad, kes mahuvad teatud osalejate arvu sisse, saavad nimetatud jooksuvõistluse vimpli. Kohale jõudes oli rahvast meeletult palju ja rajale alguses õieti ei mahtunudki jooksma. Seetõttu sai sel jooksul võetud väga kiire tempo rajal, mis enamuses oli jäiselt libe ja lumine. Üsna kiiresti võttis se jooks läbi ja pulsi lõi korralikult lakke. Nõnda sain 5,9km pikkusel distantsil lõpu ajaks 32 minutit ja 33 sekundit, pulss oli 185-190 löögi juures kogu distantsi.

Järgmisena oli mul kavas aga kuue aastase vaheaja järel Kõrvemaa Kevadjooks, kus sai ligi 9minutilise aja paranduse tehtud. Hilisest kevadest tulenevalt oli küll rada pisut muudetud. Rada oli enamasti mudane ja vesine, mõnes kohas leidus ka lund. Ilmast tingituna oli ka raja profiil muudetud ning tuli teha kaks 8km pikkust ringi.

Kui kätte jõudis maikuu, siis peale paari treeningut tuli kuu lõpus esimene Linnadejooksu sarja jooks ehk Tartu Olümpiajooks oma 10km pikkuse distantsiga. Eelmise aasta tulemust suutsin parandada ligi 1,29 minutiga.
Enne seda jooksis minu kallis elukaaslane Gerda aga nädal varem Maijooksul, kus olin otsustanud sel korral temast pilte mitte teha, vaid toetada teda raja ääres ergutades. Ühtlasi olin endaga kaasa võtnud kodus valmistatud SIS spordijoogi, millega jalutasin peale stardipauku mööda finishi koridori vastu ligikaudu 1,5km kaugusele. Lihtsalt varasemast oli meelde jäänud, et 7km pikkusel distantsil on ainult 1 joogipunkt, kuid sellest talle ei piisa. Kui minuni oli jõudnud, siis liikusime kerges sammus kõrvuti lõpu suunas. Ja enne viimaseid kurve liikusin talle lõppu ka kaisutama ning kiitma lõpetatud tulemuse eest. 🙂

See järel ootas mind ja minu kallist Gerdat öine Rakvere koos Ööjooksu võistlusega.
Esmakordselt otsustas ka tema selles võistluses kaasa lüüa, kui eelmine aasta jooksin mina poolmaratoni ja tema jalutas raja keskpunktis (alg ja lõpp punktis), siis avastas selles suures rahva melus, et se pakub talle seda sorti pinget ja tahet ka ise osaleda. Nõnda registreerisime teda 5km pikkuse jooksu starti. Kõige rohkem meeldis siin see, et start 5km rajal oli ainult umbes 10minutit peale esimese stardi andmist. Mis võimaldas tal lõpetada kiireimate poolmaratoni jooksjatega pea sama aegselt või isegi kiiremini. Finishisse jõudis 43minutiga.

Ööjooks

Mina tegin aga rahuliku algusega väga hea poolmaratoni jooksu. Umbes kolmandal km pidin korra väikese peatuse tegema, kuna pulsivöö libises rinnult alla ja pidin seda pingutama. Edasi jooksin kergelt langevas tempos kuni 7km-ni kuniks märkasin ühes kurvis endast möödumas Scala Fitnessi treener Kristit. Võtsin talle järgi, ütlesin “tere” ja jätkasime ligi 5,30minutiga km kohta kuni 18km-ni, mil hakkas minu tempo lõpuks raugema. Kusjuures poolel teel helistati mulle minu ja Gerda majutust pakkuvast Villa Theresast, et kas oleme varsti tulemas. Sain nimetatud kõnele vastatud ainult tänu sellele, et mul oli telefon käe küljes ja bluetooth toega käed-vaba Jabra spordikõrvaklapid. Kõrvaklappidest kuulan erinevate jooksuvõistluste ajal siis muusikat, et juhtida kõrvale raja ääres tulevad liigselt segavad helid. Aga siis viimase km suutsin kuidagi taas edasi pingutada pisut kiiremas tempos ja lõpetasin oma senise kiireima poolmaratoni ajaga 1:58:28. Antud aeg oli küll kella järgi, kuid ametlikus protokollis oli selleks 1:59:00, aga sellegi poolest oli se jooks eelmise aastaga võrreldes ligi 4,5minutit kiirem aeg.

Mõned nädalad peale Rakveret sain Viljariga juulis kokku lepitud, et teeme peale tööd ühise treeningjooksu. Kui õhtul kokku saime, siis peale seda kui olime GPSi signaali kätte saanud, alustasime oma kerges tempos jooksuga. Kerge se jooks ei saanud just olema, sest esmakordselt ei võtnud ma treeningule juua kaasa. Ning tänu väljas olnud ligi 23C soojusele, sain juba teisel kilomeetril tunda rinnus pisteid. Kuid sellele vaatamata jooksime edasi. Pika peale hakkas ühe villi juures vasaku talla all mingi pisike kivike jooksmist segama ning pidin metsas väikse pausi tegema. Paraku osutus se peatuskoht Harku metsas aga nii sääse rikkaks, et minu paljad jalakesed said korralikult söödud ja tänu sellele otsustasin, et me võiksime hakata tagasi kodude suunas liikuma. Treeningu pikkust tuli kokku ei vähem ega rohkem, kui 10km ajaga 1:05:31.

Juuli keskel sain ühe kergema treeningu teha veel ka Soome pinnal, kui käisin emal külas kus metsateel ja maantee ääres sai kogutud väikesed 6,06km-t. Se oli see kord, kui vedasin teist korda aastas puhkusele kaasa võttes oma jooksuvarustuse endaga ühes. Peamiselt võin öelda, et kogu juuli möödus ainult treeningjookse tehes ja võistlus kilomeetreid siit ma endale juurde ei saanud. Kokku tuli juulis 56,31km kogu ajaga 6 tundi ja 23 sekundit.

Augustis ootas mind taas aga poolmaraton ja sedakorda Narva Energiajooksul. Linnas toimuvate tee tööde tõttu oli nii nagu Kõrvemaal ka siin rajal uus profiil ja tuli teha kaks ringi. Kahjuks ei õnnestunud stardi eel GPS signaali kinni püüda ja nii näitas tossudes olen Nike+ kiip finishisse saabudes ainult 19,2km-t, kuigi oleks pidanud olema 21km. Kõige suurem pettumus oli veel ees. Peaaegu 4-5 tunnise unetundide järel ei olnud korras minu seedimine, kui ärkvel püsimiseks üritasin tarbida pisut energiajooki. Paraku oli se üks minu suurimaid vigasid. Nimelt enne starti tuli suurem osa homikusöögist kõik välja ülikiire ainevahetuse abil ning käisin aeg ajalt tualeti järjekorras seismas. Sammuti oli rajal ligi 25C-ne kuumus, mis andis mulle suhteliselt aeglase tempo. Lõppu jõudsin oma kehvima poolmaratoni ajaga ehk teisisõnu kulus selleks mul 2 tundi ja 6 minutit. Päev sellega veel ei piirdunud, tegin tervisele teistkordagi liiga, kui hiljem autosse jõudes tahtsin uuesti energiajooki juua. Seda korda oli se 2,5 tunni jooksul autos kuumaks keenud ja tuli üles juba enne kui jõudsin lonksu lõpuni teha. Positiivse poole pealt üllatas Narva Energiajooksu etapp sellega, et jagas kõikide distantside lõpetajatele esmakordselt medaleid.

FOTO: medalist

Augusti lõpus osalesin enda jaoks esimest korda Järvejooksude sarja kuuluvas jooksus ümber Ülemiste järve. Nagu eelnevatel jooksudel häiris ka siin mind kuum päike, kuid sammuti järve ääres puhunud kõva tuul. Sellele vaatamata suutsin tänu SIS geelidele peale esimest 5km leida korralikult jõudu ja hoida tempot kuni lõpuni. Ja siis kui olin finishi joone ületanud ja kätte saanud medali, tuli üks tüüp mind tänama, et olin oma korraliku tempoga talle jäneseks ees. 😀 Seda komplimenti olen ma päris palju naernud “Rebane jooksis kiire tempoga jänest”.

Kui kätte jõudis september, siis algasid taas Linnadejooksu sarja võistlused. 1. septembril oli Pärnu 2 silla jooks, kus tuli väikseid modifikatsioone raja profiilis ka siin ette tänu ranna või õigemini jõe äärsete teede ehitamisega.
Jooks ise läks tavapäraselt kiires tempos, kuid sel korral oli keskmiseks kiiruseks 5,07 minutit km kohta. Viimasel km nägin, et olen sellise tempo sisse jooksnud, et eelmise aastaga võrreldes tuleb korralik aja parandus ka siis, kui lasen tempo alla. Nõnda ka tuli kogu raja viimane kilomeeter sellise ajaga, mis tavaliselt oli mul keskmiseks kiiruseks kogu võistlus distantsi peale kokku ehk 5,36. Finishis näitas kell tabloo peal mulle aega 46:19.

Mallor Malmre/CEP

Oma osa paremate jooksutulemuste juures on kindlasti andnud juuli lõpus või augusti alguses soetatud CEPi kompressioonisäärised, millede abil on säärtes pingeid vähem ning jõudu pingutamiseks rohkem. Kui alguses olid mul erk-kollased säärised, siis hiljem pidin endale uue paari ostma ning siis sai värviks juba neoonroheline värv valitud. Uued pidin ostma lihtsal põhjusel, kuna minu kallis Gerda võttis ühel heal päeval töölt koju tulles need endale jalga, lihaspingete maandamiseks ja sinna need ka jättis. Teavitas ainult, et pean endale uued muretsema, kuna tema mulle neid enam tagasi ei anna. 🙂

Saabus 8. september ja käes oli minu senise elu teine maraton ehk SEB Tallinna Maraton. Ettevalmistused olid läinud ladusalt ning sai piisavalt välja puhatud enne starti. Kui eelmine aasta võtsin eesmärgiks lõpetada võistlus ja võimalusel teha seda alla 5 tunni, siis täitsin selle ilusti ajaga 4:42:19. Sel aastal olin eesmärgiks seadnud juba eelmise aasta tulemust ületada ja kuna enamus seni kulgenud hooajast oli läinud üles mäge aegu parandades, siis soovisin püüda ka aega 4:30.
Esimese ringi suutsin ilusti tempomeistriga kaasas püsida. Kusjuures 21km läbimise järel lausus kõigile grupis liikujatele, et oleme ajakavast ühe minutiga ees. Kahjuks jätkas ta samasuguse tempoga jooksmist edasi ja nii suutsin veel kannul püsida 24km tähiseni. NIng peale seda hakkas minu jooksukiirus langema. Oma panuse andis teisel ringil kõrgelt kütnud päike, sest nõnda said otsa minu vööl olnud jookide pudelid ja nõnda pidin haarama lisa raja servast, kuid seda kõikidesse punktidesse ei jagunud. Kasuks olid aga sammuti kaasa võetud SIS geelid, mida sai kahel korral ka juurde haaratud Pirita silla pealt. SIS geelipunkti sain aga esimesel ringil jätta oma käsi katnud kindad. Paluti küll, et neile hiljem järgi läheksin, kuid seni ma seda teinud veel ei ole.. Kuumast ilmast jahutust otsisin ka raja ääres seisnud Cold+ menthooli aerosooliga pritsivatelt meedikutelt. Ja oma panuse andsid sel päeval kõik lähedased, sõbrad ja tuttavad kes ergutasid nii mind kui teisi enda lähedasi. Üheks ootamatuks üllatajaks oli nõnda põhikooli aegne klassivend Tiit koos oma perega, kelle õde jooksis samal ajal poolmaratoni. Aitähh sulle Tiit! 🙂 Minu suurim fänn ja kaasa elaja ootas mind aga finishis koos oma kahe õe ja ühe õe tütrega. Aitähh sulle kallis Gerdake, et oled olemas ja toetad mind alati! 🙂
Enne kui tegelikult finishisse jõudmist, olin aru saanud, et oma varasemat aega ma ületada ei jaksa ja võtsin kasutusele uue eesmärgi, milleks oli joosta lõpuni. Kaarli puiesteelt sörkides maratoni raja lõpu koridori viipas raja äärest ka Riigikogu liige Lauri Luik, kes oli oma jooksu juba tükk aega enne mind ära teinud. Raja lõppu jõudsin ajaga 4:49:46, mis õnneks ei ole kõige hullem kaotus eelmise aasta tulemusele. Hiljem lasin endale maratoonaritele mõeldud alas Eesti jalgpallikoondise füsioterapeut Taavi Põdral selga ja jalgu masseerida. Nii enne, kui pärast tema kätetööd kuulasin lõpetanute muljeid rajalt ja tulevastest plaanidest. Ühtlasi oli mõnusaks kogemuseks mõned alkoholivabad õlled sisse kulistada.

Mallor Malmre/CEP

Kuus päeva peale maratoni oli ees ootamas mind mu tööandja uudisteagenturi BNSi suvepäevad. Esmakordselt kolme aasta jooksul ei olnud mul ühtki takistust, mis seisaks ees seal osalemast. Suvepäevad toimusid Lätis Ratnieki nimelises piirkonnas. Alguses olin plaaninud joosta hommikuti, kuid selle plaani lükkasin ümber. Jõudsin ju esimesel õhtul ka mõne õlle sisse võtta ning järgmisel õhtul oli disko ees ootamas, kus jalga sai keerutatud kella 4ni hommikul. Päeva plaan oli iseenesest selge, peale suure rahva kogunemist eri piirkondadest, toimusid erinevad koosolekud ja töötoad ja lõunasöök. Minu töö nagu ikka igapäev oli piltide tegemine. Peale tööperioodi ja enne õhtust diskot oli kõigile mõeldus väikest viisi sportmängud, kus nägin oma BNS Grupi soomlasest ülemust lätlaste ja leedukatega koos korvpalli mängimas. Mina ja välistoimetuse öises vahtkonnas tööd tegev Erik otsustasime jooksma minna. Nõnda ka tegime, panime kaasa võetud jooksu riided selga. Erikul oli selleks seljas täis komplekt pikki dresse, minul seevastu aga lühikesed riided. Väljas oli sel ajal ligikaudu 15C sooja, mis korraks tundus ehmatav mõne jaoks, et kuidas ja miks ma nii õhukeselt liigun. Kuna Erik väga palju joosta ei tahtnud, siis tänu minu Nike+ GPS käekellale andsin teada kui joostud sai meil 2km, mille järel seadis sammud tuldud teed tagasi. Mina aga soovisin edasi liikuda mööda kruusast teed, kuni esimese suurema ristmikuni, kus algas juba asfalt katega sõidutee. Kokku oli sinna meie peatus paigast 3,5km, kuigi liiklusmärk näitas 3km. Tuldud teed jooksin tagasi ja sain ilusad 7km teid joostud selleks aastaks minu jaoks kokku neljandas riigis.

Minu jooksmistega september veel läbi ei saanud, sest 22. septembril oli kolmandat korda kavas Pirita sügisjooks. Hommikune vihmane ilm tegi raja niiskeks ja õhu kergeks. Sama kergelt läksid minu sammud teel, kus üllatus-üllatus 5,7km pikkusel distantsil jooksin keskmiselt 4,47minutiga kilomeetreid. Lõpp tulemusena sain aja 27:35, kui kiireimale jooksjale kaotasin ainult 8 minutiga. Selline teadmine annab lootust, et järgnevatel aastatel olen võimeline seda aega veelgi vähendama ja miks mitte jõudma ka juba esimeste lõpetajate sekka. Ehk tulevad sarnased tulemuste parandamised ka pikematel distantsidel. Ahjaa, igal aastal olen sel Pirita sügisjooksul teinud uue ja parima 5km rekordi, milleks sel korral tuli 24:05, kuigi sel aastal olin eelmise parima aja teinud 21. päeva varem Pärnus, siis oli ajaks 25:05. Ehk 21. päevaga parandasin 5km aega 1 minutiga. 🙂

Järgmisel päeval tuli minu seniselt suurimalt abimehelt väike tagasilöök. Nimelt oli minu jooksukella rihmal kummist detailid täiesti läbi kulunud ja ainsaks lahenduseks leidsin keldrist võtta vasktraati ja elektritöödel kasutatavat isoleerteipi. Nende osavale kasutamisele ja kiirele ajutööle püsib minu kallis Nike+ GPS sportwatch veel elu ja tervise juures. Paar päeva hiljemgi ühel 10,25km pikkusel treeningul näitas, et minus on seda MacGyverliku oskust. Kordades odavam oli seda parandada, kui hakata kohe uut kella 170 euro eest ostma..

DIY kella parandus

Linnadejooksu sarja viimaseks katsumuseks seisis ees 13,5km pikkune Paide-Türi rahvajooks. Startisin suhteliselt kiires tempos, kus kõige aeglasema kilomeetri ahaks oli kõigest 5,26 minutit. Tänu sellele oli ka võhm kiirelt otsa saama aga taaskord leidsin abi SIS energiageelist ligi 5km enne distantsi lõppu, kui sisse lülitasin teise käigu. Ning nõnda enne lõppu tuli parimaks 10km ajaks 51:43. Vähe sellest, parandasin oma eelmise aasta tulemust peaaegu 4 minutiga, kui lõpukell näitas mulle 1:10:01 (1:13:54 aastal 2013).

Mallor Malmre/CEP

Oktoobris sain endale kingitud sünnipäeva puhul üks ilus ja rahulik 14,9km pikkune treeningjooks. Paaril korral treeningu käigus pigistasin endast maksimumi välja ning tegin mõned pikad sprindid. Aga enamasti püsisin keskmises võistlus tempos ajaga 5,46minutit km kohta.

Sünnipäev

Senine aasta viimane jooksuvõistlus leidis aset 2 päeva peale sünnipäeva, 13. oktoobril, kui ette võtsin Viljandi linnajooksu. Samal ajal toimus Tallinnas Pääsküla rabajooks, kuid olin otsustanud Viljandi kasuks kuna distants oli pikem ja preemiaks osavõtu eest sai medali.. Ehk üheks minu suurimaks motivaatoriks võistlustele minemisel on olnud just nimelt medalid… 🙂
Jooksuraja alguses ehmatasid mind Viljandis ära järsult kõrged mäed, mida pidi kord jooksma üles, siis alla ja jälle üles. Mida aeg edasi, seda rohkem suutsin hoida ühtlast tempot. Esmakordselt katsetasin poes allahinnatud SIS õunamaitselist geeli, see osutus nii ebameeldivaks, et tekitas oksereflekse. Sealt peale otsustasin jääda tuttavate tsitruseliste maitsete juurde. 13,5km pikkuse raja läbisin siiski üllatavalt hästi, keskmise km ajaks oli 5,11minutit.

ViljandiSeljas olnud särk koos rinnanumbri ja preemiaks saadud medaliga.

10kmNädalaga suutsin 10km pikkusest distantsist rekordaega kärpida 13 sekundit.

Võistlushooaega kokkuvõttes tuleb väga rahule jääda, sest suuremalt jaolt kõikidel üritustel, kus osalesin, parandasin ka oma aega. Ja nagu näitas Pirita sügisjooks, siis paari aasta pärast olen täiesti võimeline nii mõnelgi distantsil võitlema kõrgemate kohtade pärast.

Tulemused eelmise aastaga võrreldes:

Linnajooksud:         2012    vs.   2013:

Tartu 10km:             55:30           54:02
Rakvere 21,1km:      2:04:32        1:59:00
Narva 21,1km:         2:02:28        2:06:18
Pärnu 9km:              49:11           46:19
Tallinn 42,2km:       4:42:19        4:49:46
Paide-Türi 13,6km:  1:13:54       1:10:01

Kokku:                  11:47:54     11:45:26

Osales:                   233 (208)    231 (199)

Pirita Sügisjooks:    29:20:07     27:34:01

Rekordid

Esialgsete plaanide järgi selleks aastaks mul rohkem võistlusi kavas pole, kuid sellele vaatamata jätkan vähemalt korra nädalas treening kilomeetrite kogumisega. Hetke seisuga olen kahe aastaga kogunud 851km ja loodan veel selle aasta sees ilusa ja ümmarguse 1000km-t ka täis joosta.
Eks paistab kuidas sellega läheb, peaasi, et tervisele liiga ei tee.

Vastutuule rekordid…

Laiseldes jooksuvõistluste hooaja lõpuni. Peaaegu nii see oligi, sest viimasest jooksmisest enne Paide ja Türi rahvajooksu möödus 1,5 nädalat. Isegi ühtki trenni ei teinud, kohe nõnda laisk olin. Selleks viimaseks jooksuks jäi EE Stamina tervisejooksu sarja viimane etapp Nõmme Spordikeskuses. Kummaline nagu se ka pole, osalt mängis ilm selles suurt rolli, teisalt tuli tööd teha, kuid kõige tähtsamaks pidasin aega veeta ka kalli elukaaslase seltsis. Vahest viimaseks jõupingutuseks jäi reedel, 5. oktoobril toimunud Tour d’ÖÖ lõpuüritusel, kus siis käisime jalgratastega öösel Tallinna linnapeal sõitmas. Laupäeval tegin aga viimased ettevalmistused ja puhkasin, pakkisin asjad valmis ning käisin Smartposti automaadis Ameerikast tellitud telefonikotil järgi, et saaksin mugavalt muusikat jooksu ajal kuulata. Enne maratoni olin selle jaoks ka poest sobivad juhtmevabad kõrvaklapid ostnud. Nende kahe koostööna möödus jooksmine mõnusas tempos.

Paidesse jõudes sain esimese asjana registratuurist numbri kätte, hiljem võtsin ka suure kilekotti, kuhu siis asjad ära pakkisin. Kott nõnda suur, et võtsin selle koju prügikotiks kaasa… 😀

Vahetasin riided ära ja tegelesin enamasti vähemalt tund aega kohalikus Paide kultuurimajas aja surnuks löömisega, ehk siis venitasin enne jooksu ja mängisin telefoniga… Vahepeal sai teretatud ka riigikogu liige Kalle Pallingut. Umbes pool tundi enne jooksu algust otsustasin viia üleriided koos kotiga bussi peale ja läksin ligi veerand tunniks soojendusjooksule. Stardi koridoris ootasin kuniks käekell GPSiga ühendust saab ja jäin viimast minutit kuulama. Oleks ma seda varem teadnud, siis oleksin oma kella stardipaugust tööle lülitanud. Aga nagu harjunud olen, siis lükkasin selle sisse, kui ületasin stardijoone.

Esimesed kilomeetrid sai läbitud üllatavalt kiire tempoga, pulss tõusis kohe lakke 180 löögini minutis. Kuna aga kogu jooks oli vastutuules, siis pika peale hakkas ka väsimus sisse tekkima. Umbes poolel distantsil tundsin vasaku jala tallas ka suuri valusid, mis oli tingitud sinna tekkinud villidest. Aga pingutasin edasi ja üritasin võimalikult palju astuda kanna peale. Raskust lisas ka jooksu teises pooles olnud mägi, mis õnneks polnud just kõige suurem sel hooajal, kuid vastutuul sundis ka siin tempot langetama. Kui enamus jooksjad minu ümber jooksid teine-teise järel, siis mina lõikasin kõik teele jäänud kurvid sirgeks. Oli märgata, et sain nii mõnelegi kiiremale jooksjale järgi ja ka mööda. Vähemalt see taktika õigustas ennast. Üllatav oli ka see, et kui rajal oli mul raske joosta, siis pulss oli samal ajal 165 löögi kandis. Selliseid numbreid nähes tõstsin viimasel paaril kilomeetril tempot, ainult päris viimastel meetritel ei tõstnud seda sprindini välja, vaid lasin ees olnutel oma rõõmu nautida. Hetked hiljem panin kinni aja oma kellal, jalutasin edasi ning võtsin vastu medali ja muu nänni. Seejärel suundusin bussi juurde, mille pealt sain kätte oma riietekoti.

Heitsin lõpuks pilgu ka kellale, kus tuli teade, et olin oma rekordite rohkeima jooksu teinud. Huvitav, kogu jooks oli vastutuult ja ometi pigistasin kuidagi selle Paide-Türi jooksuraja pealt mingid rekordid välja. 🙂

Nõndaks otsustasin seda teadet ka lähedastega jagada ja asusin telefoniga endast pilti tegema. Saatsin pildi Instagrammiga facebooki ja hakkasin riideid vahetama, peale mida käisin veel suppi söömas ja liikusin tagasi bussi juurde ja jäin ootama tagasi sõitu Paidesse.

Täna homikul tööl olles, kui erinevaid pilte interneti sügavusest uudistasin, siis leidus Järva Teataja fotogaleriis ka kaader, kuidas ma seda pilti endast teen…

Tagasi tulemuste juurde. Distants oli 13,5km pikk, Nike+ SportWatch GPS kella järgi tuli ajaks 1:13.29. Selle aja jooksul parandasin järgmisi aegasid, millest andis ka Nike+ interneti lehekülg kinnitavalt teada koos lõbusate lausetega.

Kiireim miil ajaga 7:22.

Kiireim 5 km ajaga 25:09.

Kiireim 10 km ajaga 53:13.

Uskumatu, et sellised ajad tulid siis, kui jooks oli kogu oma pikkuses vastu puhuvas tuules.

Nõnda sai ka kevadel alanud Linnadejooksu sari läbi. Läbisin Kuldraja distantse ja kõigi 225 lõpetanu sees jäin väga napilt 200 kiireima jooksja hulgast välja. Ehk esimesel aastal jäin lõppkokkuvõttes 207’le kohale. Nüüd on teada, kus ja kui palju järgmine aasta pingutama pean, et olla parem.

Sellesse Kuldraja sarja kuulusid järgmised jooksud:

Tartu Olümpiajooks – 10km ajaga 55:30

Rakvere Ööjooks – 21,2km ajaga 2:04:32

Narva Energiajooks – 21,2km ajaga 2:02:28

Pärnu 2 Silla Jooks – 9km ajaga 49:11

Tallinna Maraton – 42,195km ajaga 4:42:19

Paide-Türi rahvajooks – 13,5m ajaga 1:13:54

Aeg kokku liidetult: 11:47:54

Mõnd aega tahaks nüüd jooksust puhata ja siis üritada paar korda nädalas väikeste trennide jätkamist, vähemalt seni kuni väljas ilm lubab. Hea on teada, et järgmiseks aastaks neile jooksudele enam osavõtu maksu tasuma ei pea, piisab vaid kohale minna. 🙂

Esimene maraton.. :)

Elu esimeseks maratoniks valmistumine on läinud üle kivide ja kändude. Aja nappuse tõttu jäi viimaseks treeninguks nädal varem toimunud 2 silla jooks. Ainus mida teha kuidagi veel jõudsin, oli Xboxi kineckti peal mängida treening simulaatorit Your Shape: Fitness Evolved 2012. Valisin mängud, mis on suunatud jalgadele, varieerudes ka käte kasutust ja ikka korralikult võttis läbi + paari saja kalori põletamist….

Kogu nädala üritasin nii palju kui võimalik süüa ainult pastatoitusid kanalihaga. Sellele lisas veel juurde asjaolu, et nädala alguses oli üks töö ots, kus käisin Talleggi tapamajas pilte tegemas ja sealt ära tulles sain suure koti täie erinevaid kanaliha tooteid kaasa. 🙂

Nädala keskel sai ostetud veel lisaks ka mahlapress koju, et tähistada kolme aaste möödumist esimesest kirjavahetusest kalli musu Gerdaga. Tähtpäev oli meil küll maratoni päeval, kuid isu ja mõte tekkis varem mahla tegemisele ja nõnda üllatasin pisut ette ära… 🙂 Kui varem linnas käies jõime väga palju Boost mahla jooke, siis nüüd sama raha eest ostame kotiga koju puuvilju ja teeme joogi kodus ise valmis ja jääb ülegi… 🙂 Igati tervislik toitumine enne maratoni oli garanteeritud..

Maratonile ostsin kaasa mõned SIS geelid, ja Hawaist sain ka energia geeli sisaldavad kummikommid, kus kogu kommi koostis on üks paras energiapomm… ning meisterdasin valmis ka SIS energiajoogi endale rajale kaasa. Vööl sai ära täidetud kõik neli pudelit, lisaks tegin ühe joogi veel varuks pooleliitrisesse pudelisse, et oleks pärast finišheerimist kotist kohe võtta.

Kaasa pakkisin endale lisaks homikul selga pandud võistlusriietusele, leikoplaastrirulli, millega katsin kinni oma rinnanibud, vaseliinipurgi, et vähendada kaenla all sooladest tekkivaid hõõrdumisi. Need kõik mõjusid ideaalselt, nii nagu varem olin teada saanud ja sellest ka oma eelmisesse postitusse sisestasin.

Õhtul kui asjad olid kõik kokku pakitud, sai peale pesus käiku voodisse ronitud kella 10ne paiku õhtul ja tuli ootama jääda homikul kella kuueks seatud äratuskella. Õnneks möödus kogu öö rahulikult ja uni oli magus, ilma vahepealsete ärkamisteta.

Sellise suhtumise ja unega teadsin, et kui uni on hea ja üles ei ärka, küll siis järelikult olen ka ilma pingteta täiesti valmis jooksma maratoni ja selle lõpetama. 🙂

Peale kella kuuest äratust tegin omale kaks kihilist võileiba paprikavorsti, juustu, lehtsalati ja hapuurgiga, kõrvale jõin tassi 3in1 stong Nescafe kohvi. Peale seda ajasin Gerda ka üles, et saaks mulle mõne aja pärast järgi tulla ning seadsin oma sammud trolli peale.

Kohale jõudes, enne riietusruumi minekut tühjendasin põie ära ja see järel asusin juba paika sättima teatud asju. Rinnanibud said kinni plaasterdatud, kaenla alused ja reie siseküljed said ära vasellinistatud. Kuidagi imelik ja uudne kogemus oli pista sõrmed vaseliinipurki… 😀 peale seda sättisin paika stardinumbri, milleks oli 1361, paigaldasin veel pulssivöö, tõmbasin selga dressipluusi ja mütsi pähe. Taskusse jätsin paki kuivatatud mustikatega.

Kohe kui olin riietumisega valmis, ka joogivöö paigas, viisin üleliigsed asjad ära pagasihoidu. Kokkulepitult lubas dressipluusi Gerda endale stardieel kotti võtta. See järel tegin mõned sajad meetrid kere soojaks jooksmist ja venitamisi Kaarli puiesteel.

Mõnd aega hiljem jalutasin aga peaväljakule, erinevatest telkidest mööda. Ja siis kohtasin Viljarit, kes oli teel riietuma, et siis tulla tagasi stardikoridori. Soovisime teineteisele veel kerget jalga ja läksime oma suunas.

Mina jalutasin Gerdale vastu, kes siis enne stardikoridori sisenemist minust ka pildi tegi, et saaksin kõikide tuttavatega seda facebookis jagada. 🙂

Peale stardipaugu kõlamist, jooksin mõned kümned meetrid lootes, et tuleb stardijoon, kus saab aja käima panna, kuid siis taipasin, et seda pole ja panin aja varem tööle.

Mõned meetrid pärast maratoni starti.

Esimesed kilomeetrid möödusid vaikselt sujuvas tempos. Lähendes esimesele joogipunktile, võtsin lonksu vöö pealt ja jooksin rahulikult edasi, kohe hakkas silma ka Artjom F., kellega olin eelmise kahe jooksuga sõbraks saanud. Leidsime, et peame kuhugi seltskonda sulanduma, et merelt tuleva tuule eest peituda. Õnneks ei võtnud me sellist tempot nagu Pärnus 2 silla jooksul.

Liikusime ühise rakendina vähemalt 6 km koos, peale mida läks Artjom siiski oma teed. Samal ajal püüdsin kuidagi imekombel ees olnud Viljari kinni ja jätkasin temaga oma teed. Vahetult enne 10km tagasi pööret Viimsis, nägin Artjomi ja siis paistis tema selja taga tempomeister ajaga 4:15. Selle nägemine ehmatas mind pisut, kas tõesti jooksen nii kiires tempos, ei taha hästi uskuda. Igal juhul jätkasin teekonda, vahepealsetes joogipunktides haarasin kaasa tüki banaani ja valasin vööl olevat vedelikku peale. 10’da km kandis tahtsin geeli süüa, kuid siis pudenesid need korraga taskust välja, 2 neist suutsime Viljariga päästa, kuid üks jäi juba pisut kaugemale maha. Enne järgmist joogipunkti läks Viljar metsa alla end kergendama ja rohkem ma teda enam ei näinud.

Linna tagasi jõudes möödusin ühest vaesest mehest, kes oli maratonile tulles pannud selga omale Estonia teatri kostüümilaenutusest võetud piraadi-kapteni kostüüm. Tegemist oli raadio-teletähe Madis Millingu venna Tõnis Millinguga. Hiljem lõpuprotokolli uurides selgus, et tegi oma ühe ringi ära ja katkestas seejärel.

Teisele ringile minnes oli Draamateatri kõrvale ergutama tulnud Gerda koos ühe oma parima sõbranna Kerliga. Igal juhul oli tore neid näha.. 🙂 Postimaja juures nägin Viljarit, kes hoidis ühes käes oma särginumbrit ja teises telefoni, kuna rääkis kellegagi samal ajal. Viipasime veel teineteisele ja jooksin edasi. Hiljem ütles, et hiljaaegu opereeritud jalg andis nii hirmsalt valu, et ei saanud enam kuidagi edasi joosta ja pidi katkestama. 😦

Edasi jooksin ligi 4km üksinda, vahelduva eduga olin kellegi tuules. Kõik ees olnud kurvid võtsin sirgeks, et maa lühem oleks. Esimesel ringil seda päris hästi teha ei õnnestunud, sest mingi noor tüüp ujus külje alla ja tahtis minuga ühes tempos liikuda. Igal juhul pidin temast lahti saama, võtsin korraks tempo välja, läksin teise külje peale ja tõstsin tempot. Selline oli ootamatu käik tema jaoks.

Uuel ringil Piritale liikudes püüdis mind kinni endise poliitiku tempomeister Meelis Atonen oma gruppiga. Nende ajaks oli teha jooks alla 4:30. Jooksin nendega koos vähemalt 6 km, kuid Viimsist tagasi tulles läksid nad siiski oma teed edasi.

Peaaegu kogu teise ringi tegid mulle tallad valu, seda valu teadsin karta, se tuli hõõrdumisest ja villide tekkest ja nõnda selgus ka pärast jooksu.

Vahepeal jõudsin oma jooksuga Shnelli tiigi äärde, kus tervitasin raja servas olnud Kanal2 reporteri kaamerameest nagu oleks iga teine tööpäev, mil märkame ja tervitame ja jooksin edasi.

Meritoni hotelli juures hakkasin tempot tõstma, sealt vist oli ka ligi 500 meetrit lõpuni. Kummaliselt kerge oli üles mäkke joosta ja samal ajal tempot tõsta. Stardi koridoris rippus kell ajaga 4:42… ja tiksus sekundeid edasi, enne veel kui ületasin lõpu mati, andis päevajuht Riho Järveläinen teada ka kõigile kohal olijatele, et olen maratoni lõpetamas…

Lõpuks sain kätte medali, lülitasin välja oma kella, pandi selga mingi valge kile ja jalutasin kuidagi moodi vee ja snickersi järele. Läksin venitasin end üks jagu, vahetasin riided, käisin söömas ja lasin massaashi teha jalgadele.

Kahjuks olin aga Gerda täiesti ära unustanud, eriti tähtsal päeval ja pärast kui koju jõudsin, pesemas ära olin käinud, siis tõin poest lilled ja jäätist.

Täna on põlved pisut valusad, kuid Arthrostop on taastanud liigeste valu ja suudan kuidagi juba kõndida ning villid on kõik ära plaasterdatud Compeed plaastritega.

Igal juhul tänan kõiki, kes raja ääres ergutasid, head teed soovisid ja meeles pidasid, suurimad tänud aga Gerdale, kelleta päris kõike üksi ära ei tee! :M

Ahjaa, minu esimese maratoni ajaks tuli 4 tundi 42 minutit ja 19 sekundit, kas pole mitte tore. Soov oli lõpetada ja võimalusel alla 5 tunni teha… 🙂

Hea on teada, et olen ära jooksnud terve Maratoni… 🙂

Maratoniks vajalik varustus…

Maratoniks valmistusin all oleva kirjutise põhjal. Selle koostasid Nike Running Clubi jooksutreeningute korraldajad Margus Pirksaar ja Einar Kaigas, kelle maratoniks valmistumise trennis olen paaril korral kevade poole käinud. Loodetavasti nad ei pahanda, kui selle jooksupartner.ee lehelt siia kopeerin.

—-

Et maratoni jooksmine sujuks, oleks hea kui kõik asjad ka eelnevalt sujuksid sh maratoni hommikul. On oluline, et kodu uksest välja minnes ei kummitaks mõte „kas kõik asjad said ikka kaasa“. Seepärast pane asjad valmis juba eelneval õhtul! Aga millised asjad on vajalikud?

Kõigepealt võistlusvarustus:
– Jooksusussid. Need on kõige tähtsamad asjad. Oluline on see, et Sa ei läheks rajale uute sussidega! Hea oleks, kui Sa oma viimase pikema trenni ja lisaks ka oma viimased tempotrennid nendega tegid.
– Sokid. Need on sama tähtsad kui jooksusussid. Rajale ei minda uute sokidega, vaid juba trennis ära proovitud sokkidega. Soovitame isegi kasutada sokki, mida Sa oma viimases trennis enne maratoni kasutasid (ilma pesemata).
– Võistlusriietus. Jällegi oluline, et oled sellega eelnevalt jooksnud (isegi võistelnud).
– Tehniline varustus. Leikoplaaster – kasutatakse rinnanibude kinni katmiseks, sest märg särk või topp võib rinnanibud ära hõõruda. Vaseliin – kaenlaalused ja reie siseküljed kergelt sisse määrida, sest sinna kogunevad higistatavad soolad ning hõõrudes võivad nad pärast lõpetamist päris hellad olla. Kaasas võiks olla igaksjuhuks ka varu haaknõelad ning pehmendusega plaastrid. Paha ei tee, kui olete varunud kaasa ka endale pudeli vett – selle võite kaasa haarata ka stardikoridori, juhuks kui soov suud loputada või kerget janu tunnet kustutada. Et rajal ühtlast tempot hoida, olgu kell käe peal 🙂 .
– Lisavarustusena võiksid valmis panna enda jaoks prillid, nokamütsi. Siin on küsimus, kuidas keegi millist asja on harjunud kasutama. Päikeselise ilmaga soovitame kasutada valget nokamütsi. Sama kehtib käsivarre soojendajate kohta.

Võistluspäeva hommikune riietus ei pea kindlasti olema väga paks – vali riitus vastavalt temperatuurile. Riietus nii nagu Sa oled harjunud soojendust tegema. Küll on vaja tähelepanu pöörata maratoni järgsele kaasa võetavale riietusele. Peale finisheerimist on oluline just võimalikult kiirelt selga saada kuiv ja sooja hoidev riietus! Esmatähtis on kuiv särk! Riietus peale finisheerimist võiks olla paksemat sorti, sest rajal ära antud energia tõttu võib finisheerides hakata päris jahe ning siis on hea kotist võtta paksemat sorti fliis ja kilekas. Sama kehtib ka alakeha osas. Dressipüks on mugavaim viis peale maratoni riietumiseks, kuid see võiks olla natuke paksem. Samuti võiks kaasas olla kuivad sokid ja kuivatamiseks väike käterätik. Samuti võta kaasa natuke paksem müts, sest energeetiliselt on pea väga oluline koht energia hoidmiseks, säästmiseks ja nii on väiksem võimalus haigestumiseks.
Juttu kokkuvõtteks tekkis järgmine list:
– võistlussussid
– võistlussokid
– võistlusriietus + vajadusel käsivarre soojendajad
– võistlusmüts
– kell
– prillid
– kindad
– vaseliin
– plaastrid
– varu haaknõelad numbri kinnitamiseks
– võistuseelne jook (vesi)
– soojendusdress (läheb võistluspäeva hommikul selga)
– võistlusjärgne kuiv särk (soovitatavalt pika varukaga soojem särk)
– võistlusjärgne soe dress + fliis (võiks olla eraldi kotis kaasas lisaks soojendusdressile)
– paksem müts + kindad
– vahetussokid
– võistlusjärgne jook
– käterätik

Sinuga jooksurajal!
Jooksupartneri meeskond

Maratoni eelne viimane pingutus ehk 2 silda..

Nädal enne SEB Tallinna Maratoni võistlust sain osaletud Pärnus toimund Jüri Jaansoni nimelisel Kahe silla jooksul. Ilm oli hommikul kodust lahkudes väga vihmane ja nõnda sai ka pisut pikemad riided kaasa võetud. Õnneks läks küll poolel teel Tallinnast Pärnusse sõites ilm ilusaks ja nõnda püsis se terve päeva.

Kohale jõudes tegin pilti sellest, kuidas stardipakku installeeriti. (lisan selle siia millalgi hiljem) Seejärel jalutasin peaväljakule ja võtsin välja oma stardimaterjalid, sõin poest ostetud banaane, kinnitasin stardinumbri särgile ja läksin peagi riideid vahetama.

Ligi 30 minutit enne starti, käisin tegemas sooja ehk jooksin umbes kilomeetri ja tegelesin tükk aega venitamisega. Mõne aja pärast toimus stardipauk ja kõik hakkasid vaikselt ettepoole liikuma. Esimene kilomeeter läks kuidagi moodi, alguses oli väga palju trügimist, kes jäi tropiks ette, kes lükkas kätega eemale, astus kanna peale. Järgmise kilomeetri eel sain koputuse õlale, se oli nädala alguses Scala Fitnessis tuttavaks saanud Artjom F, kes nagu ka mina osaleb Linnadejooksu kuldsarjas. Võtsin talle siis sappa ja jooksin temaga koos ette poole. Kui aga ühel hetkel märkasin kella pealt pulssi vaadata, siis ehmatasin ära. Tempo oli saanud nii kõva, et pulss oli pisut üle 200. Sedasi suutsin veel võibolla pool kilomeetrit minna ja natuke enne teisele sillale jõudmist lükkasin käigu välja ja hakkasin oluliselt aeglasemalt edasi liikuma.

Silla alguses märkasin ka sillal olevat Artjomi, viipasime teineteisele kätega ja jätkasime jooksmist edasi. Meie vahe oli selleks hetkeks 100-200 meetri kandis.

Tempo jäi mul küll järjest aeglasemaks, kuid ainus, mida mul teha ei õnnestunud – oli pulssi tagasi alla toomine. See küll vähenes, kuid mitte oluliselt. Võistluse lõpuks sain selle kuidagi vast 190 löögini minutis, kuid mitte rohkem. Kogu aeg oli selline tunna, et jooksen selg ees, sest minust möödujaid oli palju.

Viimased 500 meetrit lükkasin käigu tagasi sisse ja hakkasin kiiremini jooksma. Pulsile ei pööranud enam tähelepanu, vaid üritasin veel võimalikult paljudest ees olijatest mööduda. Aeg tuli tubli 48:41.59 8,69 kilomeetri kohta.

See jooks jäi ka nädala jooksul viimaseks enne ees seisvat maratoni.

Jalanõudest nõnda palju, et uued Lunarglide+4 Nike sussid on ülimalt mugavad, kuid villid siiski tekkisid mõnele varbale. Kuid oluliselt vähematesse kohtadesse kui varem.