Arhiiv

Esimene suurem võistlus kodumaa pinnal ehk jooksuvõistlus Viljandi järve ümber

Kevadpüha oma 1. maiga algas varakult. Äratus kella 5st hommikul, et jõuda kella 7ks bussijaamast väljuvale transportöörile, läks ligadi-logadi. Et esimese trolli või ka bussi peale jõuda, tuli mul nii mitmedki peatused läbida jala edasi. Ja kui ka pooleseitsmeks olin kesklinna jõudnud, siis järgmine transpordivahend oleks pidanud graafiku järgi saabuma nii 20 minuti pärast. Kindlalt õigeks ajaks bussijaama jõudmise nimel läbisin varahommikul ligi 3km jala kerges sörgis edasi.

Kohale jõudsin ligi 3 tundi enne stardi algust. Selle aja sisustasin rahulikult ära. Ehk võtsin välja oma stardinumbri koos sinna juurde kuulunud infovoldikutega. Uudistasin erinevate välja panekutega raja äärde üles seatud telkides. Ajasin juttu Nike testjalanõusid 35€ eest müünud Alariga ning registreerisin end ära lõpuks ka juba kaua-kaua mõtetes olnud Kõva Mehe Jooksule. Selle jooksu läbimisest olen mõelnud üsna mitmeid aastaid, mida eelmisel aastal ka jäädvustamas käisin ja vähe sellest. Üks sellel jooksul tehtud fotodest trükiti ära ka “Eesti Pressifoto 2014” aastaraamatus.

Nii poolteist tundi enne starti käisin riideid vahetamas ja alustasin esimeste soojendusjooksudega, kus valisin endale peamiselt pehmet murupinnast jalge alla. Ja siis ühel hetkel võtsin viimased lonksud eelmisel õhtul valmis segatud SiS laimi-sidruni maitselist energiajooki ja andsin ära oma pagasi, et minna stardikoridori. Enne seda panin ära ka seisma jäänud Polar RS200 pulsikella, mis mõnel treeningul on paaril korral ka pulsi mulle näidanud, kuid nüüd ta aga vööd ei leidnud ja otsustasin joosta ilma selleta.

Stardipaugu kõlades viibisin koridori ligi 45 sekundit, enne kui lõplikult rajale pääsesin. Ja siis asusin teekonda vallutama, kus enamik distantsist hoidsin tee paremas servas murul joostes. Aga oli see vast üllatuste rada, kui juba teise kilomeetri alguses hargnes rada kaheks. Üks rada läks otse mööda metsa-muru rada pidi edasi vasakule ja teine paremale linna tänavate majade vahele. Valisin pehme raja kasuks vasakul. Aga see ei olnud veel kõik, kui ligi paarsada meetrit hiljem hargnes tee veelgi kaheks. Üks tee läks vasakult mäest alla ja hiljem üles, teine aga püsis paremal väikse ringiga mäe peal. Selgi korral läksin otse vasakule.

Umbes kolmanda kilomeetri lõpus olid kõik laiali hargnenud teed taas koos, et siis pikast ja järsust mäeseljandikust üles esimesse kontrollpunkti minna. Mulle omaselt olen õppinud mäest üles minnes jooksma kiiremini, et hoida distantsi vältel ühtlast tempot ja nõnda on ka lihtsam kaas kannatajatest mööduda.

Esimese joogipunkti järel nii umbes 5km, tuli jooks ilusti kergelt tasasest mäest üles ja siis ootas meid ees juba üks järsk mägi alla, mõned sammud üle väikse kraavi ja sama järsk mäetõus üles. See mägine tee oli sisuliselt põllumaa, kus kõrval ka hobuste koppel, millest andsid märku sõnniku hunnikud igal pool (nii rajal, kui selle kõrval). Võiks öelda kui üks suur miiniväli koos oma mõnusa loodusliku hingega. Ja juba kohe selle järel oli 7km joogipunkt, kus vahetult enne selle algust tarbisin ära oma SiS geeli ja haarasin kätte ühe spordijoogi topsi.

Peale seda joogipunkti hakkasin tasapisi tempot tõstma, kui kogu esimese poole sees oli tempo nii umbes 5:30-5:20 peal, siis viimaseks paariks kilomeetriks tõusis se juba 4:33 peale. Ehk kogu joostus 12km keskmine aeg tuli 5:13/km kohta. Siin juures oleks mul ainult töökorras pulsikell, mis laseks sellist tempot hoida algusest lõpuni, siis suure tõenäosusega saan ka sügiseks seatud maratoni eesmärgi alla 4 tunni viidud.

Kuskil poolel teel oli veel üks teede hargnemine, kuid sel korral oli ka selle kohane viide. Vasakule läheb lühike tee ehk mööda soine ja mudane teekond, paremale läks aga selline kruusa ja mururada edasi. Ainult et see tee mis otse läks, oli 1600 meetrit pikem. Algselt seda viita nähes astusin lühema tee peale, kuid 10 meetri peal pöörasin otsa ringi, sest ei suutnud korraliku jalgealust leida ja nõnda otsustasin pikema teelõigu kasuks.

Viimases joogipunktis, mis ühtlasti oli ka Jooksupartneri joogipunkt,  sain veetopsi koos ergutavate sõnadega Ameerika Kaubanduskoja Eesti president Andrus Alberi käest. Aga see vesi enam nii hästi alla ei läinud, kui paar kilomeetrit varem sisse tarvitatud energiajook ja kaasa võetud SiS geel, millest oli mul märksa rohkem kasu.

Foto: Mallor Malmre/CEP Eesti

Foto: Mallor Malmre/CEP Eesti

Nii umbes pool kilomeetrit hiljem tegi mõned klõpsud CEP Eesti esinduse fotograaf Mallor Malmre mõned kaadrid minust ja umbes paarsada meetrit peale teda ergutas Roman Fosti (võistluse võitja) mind, kui olin teda teretanud. Omateada ma tempot peale seda rohkem ei tõstnud kuna see kasvas mul pisut koguaeg alates 7km joogipunktist. Aga võta näpust, kui olin 1:02:48 (1:01:44 neto) ajaga lõpetanud ja medali kätte saanud, siis Nike+ rakendus telefonis andis teada, et parandasin kahe aasta eest püstitatud kiireima miili (1,6km) aega 6. sekundiga ning sain uueks ajaks 7:16.

Jooksu toetanud Tartu Mill jagas kõikidele lõpetajatele spagette, mis kuluvad täiesti marjaks ära aga enne tuleb muidugi ära tarbida ja Roomast kaasa saadud pakk ja teisedki, mis veel kodus alles.. 🙂 Peale seda, kui olin riided ära vahetanud, käisin järgi oma diplomil, kus oli nii umbes 5 minutiline järjekord. Supi järjekorras seismisest loobusin kuna väljas oli suht jahe ja taevast tuli nagu ikka tüütut paduvihma. Otsustasin selle asemel kiirustada bussijaama ja hea õnne korral sealt midagi põske pista. Läks nii hästi, et sain täpselt enne bussi tulekut kohale ja ühe sooja hotdogi ostetud. Peale mida algas pikk kodutee.

10318571_10152404324225970_1184716074_n

Nüüd kuni 18. mail toimuva Haapsalu maratonini võtan suht rahulikult ja jätkan külmageeli ja jäävannidega parema jalaravi. Nädalavahetusel naasen ka metsarajale kergetele treeningutele, kus piirdun puhtalt ainult pehmel pinnasel jooksmisega.

Aga kõige krooniks tuleb päev varem 17. mail igati kaasa elada ja toetada kallist kihlatut Gerdat, kes osaleb taas ühel ainult naistele mõeldud Maijooksul.

Advertisements

Nike+ toodete hingeelu omast kogemusest

Nike+ tehnoloogia nägi ilmavalgust esmakordselt 2006. aasta suvel, kui spordirõivatööstuse hiid Nike alustas koostööd IT gigandi Apple-iga.

Nike+Apple

Nike+Apple

Kohe tuli välja ka uus muusikamängija nimega iPod Nano, mis ühendati kohe samal ajal välja tulnud Nike+ kiibi ja anduriga. Kiip tuleb panna vasaku jalanõu talla alla selleks eraldi tehtud avause sisse. Eraldi oli neile kohe võimalik ka käele paigutatavat taskut osta. Kõik need sobisid kui valatult kokku. Kuigi tuleb tunnistada, et hiljem müüki lastud taskud nägid välja paremad, sest neil oli ekraanile mõeldud ava juba läbinähtav.

Nike+iPod Nano ja tasku

Lisaks iPod Nanole on se süsteem sisse ehitatud ka iPhone telefonidele aga seda alates 3GS mudelist ja samamoodi iPod Touch süsteemis alates teise generatsiooni mudelitest. Esimesel seda kahjuks veel ei olnud, kahjuks seetõttu, et ostsin endale mõni aeg hiljem (2007-2008) esimese Touchi mudeli, millel ka praegu veel originaal ekraanikaitse kile peal… Juhul kui kellegil peaks huvi olema, siis nimetautud käele kinnituv tasku on mul endiselt veel olemas ja võimalusel endale saada sümboolse tasu eest.

iPhone telefonidele lisaks on nüüdseks tarkvara tehtud ka Androidi süsteemis töötavatele telefonidele, kuid väikeste kärbetega. Nimelt, kui võrdlen Apple iPad2-te ja Samsung Galaxy S3-e, siis silma jääb treeningkava loomise võimalus. Ametlikul internetilehel sellest juttu pole ja nii jääbki se iseseisvalt avastamise võimaluseks.

Järgmisena tuli juba lihtsam seade neile, kes harjunud erinevate käe peal kantavate pulsikelladega. Esimeseks tuli küll ilma pulsi mõõtmise võimaluseta väike randmele kinnituv käekell. Nägi se välja kui randmel oleva rihma küljes paiknev USB otsaga mälupulk, koos digitaalse ekraaniga. Oma ühe nupuga nägid ekraanil kõike mida vaja. Selle kella suurimaks miinuseks oli/on see, et kuna ta käis rihma sisse suht lihtsalt väikese klõpsuga, siis nõnda lihtsalt tuli ka sealt ära. Enda kella kaotasin ühel külaskäigul Tallinna Loomaaias kuidagi ära. Kahjuks pole sealsed töötajad seda sealt seni veel üles leidnud. 😦

Nike+ Sportbandi tühikarp ja sensor

Nike+ Sportbandi tühikarp ja sensor

Karbist kadunud Nike+Sportband

Ja siis tuli suur koostöö GPS seadmeid tootva firma TomTomiga. See on seni parim Nike+ toode, mida olen omanud. Jooksmise ajal saab korraga näha ekraanilt kahte näitu, mida siis vajalikuks keegi peab. Alumisel ekraanil on minul reeglina pulsinäit ja ülemisel siis käib läbi nii kellaaeg, kiirus, kui ka teepikkus. Seda kõike saab ka ise üles-alla nuppudega ka vaadata, kuid lihtsam on varem arvutiga ühendades lasta tal seda mingi ajatagant vahetama. Lisaks saab enne treeningu alustamist määrata ära kas tahad joosta lihtsalt nii nagu iga teine päev või siis sammuti varem ära määratud kava järgi intervall treeningkava. Kus siis väikese signaaliga annab sulle teada, kas pead kõndima või jooksma. Ja sedagi saad määrata, kas ajaliselt või distantsiliselt. Tagatipuks, kui oled treeningu lõpetanud ja arvutiga ühendanud, siis peale andmete ära laadimist näed internetist täpselt seda teekonda, mille sa just läbisid koos kõikide teiste näitudega sel teekonnal. Üks lahe võimalus on veel, nimelt kui sa pole nädala jagu jooksmas käinud, siis kella ekraanile tuleb ka vastav meeldetuletus, et nüüd on õige aeg taas tegelema hakata.

Nike+ SportWatch GPS ja sensor

Nike+ SportWatch GPS ja sensor

Selle kella suurimaks probleemiks on aga juba ka varem mainitud kehva vastupidavusega rihm, mis kipub lagunema. Olen seda kellarihma juba üks jagu traadi ja elektriku teibiga lappinud, kuid ikka tuleb mõni uus koht mõne aja pärast, mis annab märku, et ta ei pea enam vastu. Nõnda toimetasin Soomest ostetud kella Eesti Nike-i kontoris Alari Lelle kätte, kes lubas mind kuidagi aidata. Eks paistab kuidas läheb. On mul ju seda Roomas õigepea vaja. Kohe ei kujuta ette, kuidas lähen maratoni jooksma ilma et näeksin kella pealt oma pulssi. Nõnda teen oma hetke treeninguid telefoniga, mis ei näita pulssi, kuna vöö on mõeldud just töötama kellaga. Aga sellest saan tagasisidet kõrvaklappidest kõige läbitu kohta iga kilomeetri tagant. Tahaks väga loota, et saan oma kella tagasi terve rihmaga. Vastasel korral olen sunnitud uue ostma, kuigi seda eelseisvate pulmade ootuses saab se olema liiga suur väljaminek. Jõudu sulle Alari selle kellaga toimetamisel, loodetavasti saab kõik ilusti korda!

Lisaks neile seadmetele on veel üks ümber randme käiv mõõduriist Nike+ süsteemis tehtud ja see kannab nime FuelBand. FuelBand mõõdab siis päeva jooksul tehtavaid liikumisi ja arvutab selle ümber eraldi põletatud kütuseks..

Nike+ FuelBand

Nike+ FuelBand

Väga keeruline on seda lahti seletada. Ja siis sellele lisaks teeb Nike+ koostööd ka Xboxi Kinectiga aga sellest olen juba juttu teinud siin.

Lisaks koos nende toodetega tuli välja ka täiesti uus ja ennenägematu sisuga internetilehekülg nimega nikeplus.com. Tänaseks päevaks on seda lehte aastate jooksul võibolla ainult 2-3 korda muudetud. Aga ei ole midagi hullu, kõik on endiselt tore ja lihtsasti kasutatav. Võistluste loomise funktsioon on küll suurest osast ära kaotatud, kuid seda asendab nüüd reaalajas sõprade ja enda seisuga võrreldav ala, kus siis näeb ära iga kuu, kes hetkel tabelit juhib. Väikese ülevaatena saab näha ka, kui palju keegi nädala jooksul jooksis. Seda kõike vastavalt soovile, kas kilomeetrites või jooksude arvus. Erinevate saavutuste eest jagatakse ka väikeseid, kuid värvikirevaid embleeme tehtu tänuks.

Läbi aastate on tehtud huvitava sisuga reklaame erinevatele Nike+ toodetele, mille lingid asetan siia nende ilmumise järjekorras, nii kuis mäletan.

Nike+, Jooks kuule ja tagasiMotivatsioon, iPodi kasutusPangarööv, Mees vs. Naine, Lihstsalt algus, Mis on Nike+, Mis on Nike+ 2, Sportband, Sportband 2, SportWatch, SportWatch 2, SportWatch 3, Võistlused, Treener, Eesmärgid, Nikeplus.com.

PS!
Tänu minu suurele austusele ja fänlusele Nike+ süsteemi ja toodete vastu sai ka se blogi oma nime Run+ (runplus). 🙂