Arhiiv

Aastalõpu maraton

Üle-eilne maraton on selleks korraks läbi, kuid pisut veel jalgades tunda. Kõige rohkem annab sellest märku verevalumi taoline suur ja punakas vesivill suure varba küljel. Aga küll selle ka pika peale korda saab.

Jooksu juurde tagasi tulles, siis üle-eile tuli teha viis ringi, mille igaühe pikkus oli 8,4km ja nõnda se 42,195km tuligi. Aga minul õnnestus kuidagi kõik kurvid sirgeks joosta ning vaadates käekella GPSi andmeid, siis jooksin ligi pool kilomeetrit vähem ehk 41,7km…

Kuna oma võistlushooaja pidasin juba ligi 2 kuud tagasi lõppenuks, siis võtsin endale eesmärgiks lihtsalt raja läbi jooksmise, ei mingit aja peale jooksmist. Ainult rada läbi ja medal riiulisse. Seda ütlesin ka Viljarile pea nädal enne võistluse toimumist.

Jooksu alustades võtsin täiesti rahulikult ja liikusin ajaga 5,30-5,50 kilomeetri kohta, pulss oli aga üllatavalt kõrge, koguni 170 löögi juures keskmiselt. Mida aeg edasi seda aeglasemalt ka jooksin.

Ringide ajad kujunesid välja järgmiselt:

1. 48:11

2. 49:58

3. 59:39

4. 1:10:25

5. 58:41

Mis andis lõpp tulemuseks 4:46:52.

Kindlasti oleks jooks olnud parema tulemusega, kuid siin peab arvestama ainult ühe suure ja olulise asjaga. Nimelt teavitas korraldaja paar päeva varem, et joogipunktides pakutakse sooja juua ja kuna tegemist talvise aastaajaga, mis sest, et temperatuur õues plus poolel, siis mina oma vööpudelitega mitmeks tunniks sooja ei hoia sees. Nõnda olin otsustanud, et võtan endaga kaasa rajale ainult geelid. Joogipunktid rajal olid iga 4km tagant. Neis pakuti sooja- teed, vett ja spordijooki ning paaril viimasel ringil ka coca-colat, finishi-stardi vahelises joogipunktis ka lisaks söögi poolist, kus leidus rosinaid, soola, hapukurki, leiba ja banaani.

Kuna esimese ringi esimeses joogipunktis oli suur seltskond minu ees ja kõiki joogitopse täita ei jõutud, siis esimese joogi sain alles enne uuele ringile minekut. Kuid enne seda sõin ära ühe kuuest kaasa võetut energiageelist. Kolmandal ringil avastasin, et olen ühe geeli kuhugi jooksurajale ära kaotanud ja hakkasin tegema söögipunktis pikemaid pause, sellest ka märgatav ajakadu. Neljanda ringi keskel enne viimasele ringile minekut võtsin sisse viimase alles jäänud geeli ja tegin endiselt pika toidupausi lõpus, kuid sel korral panin taskusse söömise ajal ka mõned leivaviilud, et neid rajal enne joogipunkti sisse võtta.

Tänu sellele teadmisele, et olin ühe geeli kuhugile ära kaotanud ja teisel ringil talla alla tekkinud valutavate villide tõttu, tekkis nii mitmelgi korral mõte katkestada se võistlus ja jätta kõik poolikuks. Kui aga neljanda ringi lõpus ja enne viienda algust nägin, et olen alles jooksnud natuke alla 4 tunni – tuli meelde, see et isiklik rekord on veel täitsa püütavas kauguses ja energia tuleb tagasi kehasse (seda siis peale geeli söömist). Arvestasin ka teadmisega, et olin juu enesele lubanud, et mis tahes ajaga jooksen lõpuni ja toon medali koju. Neljandal ringil ma võisin pisut kõndida, kuid viiendal üritasin võiduka lõpuni. Vähemalt olen kindel, et mis tahes tingimustes võtan tulevikus igale maratonile oma joogi kindlalt rajale kaasa.

Positiivselt elasid mulle kõik veel kaasa, kes raja servas vastu jalutasid. Ka üks auto, kes parajasti oli Vabaõhumuuseumi territooriumilt lahkumas, tagurdas selleks, et saaksin ilusti mööda teed joosta. Tänasin teda vastu püstise pöidlaga ning jätkasin viimase 300 meetri jooksmist. Ja siis veel lõpu eel elasid kaasa nii ürituse korraldaja, kui paljud teised ning oma sõna ütles kaasa ka ürituse kommentaator.

Õnneks ei jäänud ma päris viimaseks, rajale tulnud 146 jooksja seas jäin küll 120’ks, kuid katkestajaid oli ühtekokku 15, kellest esimest nägin lõpetamas juba teise ringi lõpus.

Selle maratoniga võin joone lõplikult alla tõmmata oma käesoleva aasta võistlustele. Selle aasta saak jääb 10ne medali ja ühe vimpli juurde. Lisaks oli eilne DNB Vana-Aasta maraton läbi aegade kolmas maraton, kuid ajaliselt teise parima tulemusega, mis annab kokku selle aasta parima tulemuse. 🙂 Millal uuesti tossud jalga tõmban, ei oska öelda, kuid uuel aastal on esimeseks suuremaks võistluseks taas maraton ja seda puhku siis ees ootava Roomaga 23. märtsil koos New Balance’iga.

dnbjooks_01 dnbjooks_02

Fotod: Riho Lüüs

PS! Selline väike särginumber tuli sellest, et käisin varakult infopunktis stardimaterjali järel.

Advertisements

Üllatused üllatuste otsa

Nädalapäevad tagasi tegin enda jaoks täiesti ootamatu otsuse. Kui kogu aeg olin üsna kindel, et Viljandi Linnajooks jäi mulle sel aastal viimaseks võistluseks ja enam lisa juurde ei tule, siis siin tuli sisse väike muutus. Nimelt registreerisin end kohe palgapäeva saabudes DNB Vana-Aasta maratonile, mis toimub 21. detsembril Vabaõhumuuseumi, Rocca Al Mare ja Kakumäe vahelistel kergliiklusteedel, kus ühte kokku tuleb läbida viis 8,4km pikkust ringi.

Selle otsuse järel otsustasin pisut rohkem treenida ja tegin ühe pikema treeningu. Kahjuks küll GPS kohe tööle ei hakanud ja nõndaks tuli 17km pikkuse teekonna asemel 16km pikkune teekond selle aasta esimese lumega kaetud pealinna tänavatel.

Kõige suurem üllatus oli aga ees ootamas. Nimelt osalesin Ajakirja Jooksja facebooki lehel toimunud New Balance’i kampaanias. Enne kui siia selle kampaania tingimused lisan – annan teada, et panin selle kinni koos õige vastusega “Heidi Klum for New Balance”.

Jooksja ja NewBalance kampaania

Praeguseks hetkeks on teada, et endaga koos kindlalt kaasa võtan oma kalli Gerda. Lennukipiletid selleks on ära makstud ja  Sheraton Rooma hotell, mis näeb üli vinge välja, on sammuti ära broneeritud meile. New Balance’i esindav Paul registreeris Gerda ka tasuta 5km pikkusele ringile, seega ei jää ka tema võistlusest ilma. Nõnda on meile mõlemale esimeseks rahvusvaheliseks jooksuvõistluseks Rooma. 🙂
Rooma 2010

Rooma maratoni algus ja lõpp saavad olema kuulsa ja iidse Colosseumi läheduses, kus antud pildi tegin 2010. aastal, kui Gerdaga olime bussiga Itaalias ringreisil. Siin saan tänada Nikonit ja Aivar Pihelgast, kes laenasid mulle 16mm Nikkori kalasilma.

Kolmandaks üllatuseks ja üllatajaks sel kuul osutus aga kalli Gerda isa Rudolf, kes tõi mulle eile minu kujundatud ja tema käte tööna valmis tehtud riiuli. Riiuli medalite ja vimplite jaoks, mida erinevatelt võistlustelt olen saanud ja kindlasti saan ka tulevikus. Seinale asetasin selle alles täna, kuna eile peitsisin selle peale kätte saamist keldris üle. Siin kohal peab ütlema, et üks igati vinge puidust Tõusujooksu sarja medal (keskel) ei kuulu mulle, vaid minu kallile Gerdale. Seega kink meile mõlemile. 🙂

Riiul medalitele ja vimplitele

Aitähh äiapapa! 🙂