Arhiiv

Maratoni eelne viimane pingutus ehk 2 silda..

Nädal enne SEB Tallinna Maratoni võistlust sain osaletud Pärnus toimund Jüri Jaansoni nimelisel Kahe silla jooksul. Ilm oli hommikul kodust lahkudes väga vihmane ja nõnda sai ka pisut pikemad riided kaasa võetud. Õnneks läks küll poolel teel Tallinnast Pärnusse sõites ilm ilusaks ja nõnda püsis se terve päeva.

Kohale jõudes tegin pilti sellest, kuidas stardipakku installeeriti. (lisan selle siia millalgi hiljem) Seejärel jalutasin peaväljakule ja võtsin välja oma stardimaterjalid, sõin poest ostetud banaane, kinnitasin stardinumbri särgile ja läksin peagi riideid vahetama.

Ligi 30 minutit enne starti, käisin tegemas sooja ehk jooksin umbes kilomeetri ja tegelesin tükk aega venitamisega. Mõne aja pärast toimus stardipauk ja kõik hakkasid vaikselt ettepoole liikuma. Esimene kilomeeter läks kuidagi moodi, alguses oli väga palju trügimist, kes jäi tropiks ette, kes lükkas kätega eemale, astus kanna peale. Järgmise kilomeetri eel sain koputuse õlale, se oli nädala alguses Scala Fitnessis tuttavaks saanud Artjom F, kes nagu ka mina osaleb Linnadejooksu kuldsarjas. Võtsin talle siis sappa ja jooksin temaga koos ette poole. Kui aga ühel hetkel märkasin kella pealt pulssi vaadata, siis ehmatasin ära. Tempo oli saanud nii kõva, et pulss oli pisut üle 200. Sedasi suutsin veel võibolla pool kilomeetrit minna ja natuke enne teisele sillale jõudmist lükkasin käigu välja ja hakkasin oluliselt aeglasemalt edasi liikuma.

Silla alguses märkasin ka sillal olevat Artjomi, viipasime teineteisele kätega ja jätkasime jooksmist edasi. Meie vahe oli selleks hetkeks 100-200 meetri kandis.

Tempo jäi mul küll järjest aeglasemaks, kuid ainus, mida mul teha ei õnnestunud – oli pulssi tagasi alla toomine. See küll vähenes, kuid mitte oluliselt. Võistluse lõpuks sain selle kuidagi vast 190 löögini minutis, kuid mitte rohkem. Kogu aeg oli selline tunna, et jooksen selg ees, sest minust möödujaid oli palju.

Viimased 500 meetrit lükkasin käigu tagasi sisse ja hakkasin kiiremini jooksma. Pulsile ei pööranud enam tähelepanu, vaid üritasin veel võimalikult paljudest ees olijatest mööduda. Aeg tuli tubli 48:41.59 8,69 kilomeetri kohta.

See jooks jäi ka nädala jooksul viimaseks enne ees seisvat maratoni.

Jalanõudest nõnda palju, et uued Lunarglide+4 Nike sussid on ülimalt mugavad, kuid villid siiski tekkisid mõnele varbale. Kuid oluliselt vähematesse kohtadesse kui varem.

Advertisements

Mõned villid ja treeningud

Maratoni ja Pärnu 2 silla jooksu eel tegin treeningutes umbes kahe nädala pikkuse pausi. Võtsin töölt nädala vabaks ja sõitsin kalli elukaaslase Gerdaga Soome puhkama. Oldud aja veetsima minu väga kalli emaga, kellega sai ringi seigeldud erinevates linnades ja kauplustes. Samuti vihmastel ilmadel veetsime aega saunas ja sai pisut täiendatud jooksuvarustust. Nimelt leidis Gerda ühest spordipoest sobiliku joogipudelivöö. Kõikidest vöödest teeb varsti pikema ülevaate, mis mul olemas ja miks neid välja vahetan…

Peale Narvas toimunud poolmaratoni oli esimene treening pühapäeval 26. augustil, kui tegin oma talviselt tuttava ringi kodukandi ümber. Suund oli maja eest Tipi suunas, ümber TTÜ metsa, mööda pikka Akadeemia teed seejärel Kadaka tee ja Ehitajate tee kaudu koju tagasi. Kokku tuli 5,7km, pulss püsis enamasti 155 löögi jures minuti kohta. Jooksu esimese paarisaja meetri jooksul tegi kerget valu parema jala hüppeliiges, kuid hiljem se kadus.2 ja 3km vahemikus aga hakkasid jalanõud hõõruma, mille tulemusel tekkisid villid. Nii leidsin ka, et seni mind hästi teeninud 2007 aasta Nike+ Pegasuse jooksusussid tuleb kiiremas korras välja vahetada.

Päev hiljem ehk esmaspäeval 27. augustil osalesin Facebookis Nike Running Estonia lehelt leitud jooksutreeningu kutse, kus kutsuti osalema poolmaratoni pikkusel distantsil koos Kristi Roosimäe ja Peeter Karaskiga. Kohale tuli 18 jooksuhuvilist Tallinna eri paigust, kelle seas oli neid kes lähevad SEB Sügisjooksul 10km, poolmaratoni või tervet maratoni jooksma, kui ka neid kes ei ole veel oma otsust teinud kas üldse minna võistlema. Alguse sai see Tartu maanteel asuvast Scala Fitness spordiklubist, sealt liiguti läbi Kadrioru pargi mööda Pirita teed Viimsis asuva Jussi Õlletoani. Jooksu tempoks oli 7-8 minutit kilomeetri kohta ja pulss püsis enamasti 150-160 kandis ning kõik said omavahel ilusti suheldud. Poolel teel Viimsisse oli taas jalanõudes hõõrumist tunda ja siis tekkis tahtmine treening korraks isegi katkestada aga seltskonnas jooksmine läks nõnda ladusalt, et ei mõelnud pikalt selle peale. Õlletoas pakuti vett, banaani, rosinaid ja hapukurki. Viimane on maratonil eriti vajalik, kuna sisaldab soolasid, mida keha pingutuse ajal koguaeg välja higistab. Ja sellega rõhuti, et peab aegajalt koguaeg jooksuajal sööma, et energiat ja soolasid piisavalt oleks. Ilm oli suurepärane, kui päeval oli väljas olnud kerge vihmasadu koos äikesega, siis nüüd oli ilus soe ilm ja päike säras kõrgel. 🙂

Peale venitusi ja energia kogumist jooksime tuldud teed pidi tagasi. Poolel teel tagasi läks taevas aga pimedaks ja hakkas tasapisi sedasi vihma kallama, et peas olnud nokamüts oli ligunenud ja silme ees olnud prillidest ei olnud kuidagi võimalik enam läbi näha. Nõnda tekkis küsimus, kas on olemas prillidele sarnast kilede süsteemi nagu seda on vormeli piloodi kiivrivisiiridel, et kui nägemine kehv, siis eemaldatakse üks kile kiht.

Tagasi spordiklubisse jõudnuna suunduti otse ühte suuremasse saali, kus tehti suurte rullide abil erinevaid venitusharjutusi säärelihastele. Kokku tuli kilomeetreid kella järgi 19,98 ehk nibin-nabin 20km. Peale venitusi aga sõime torti, käisime pesemas ja läksime laiali. Osa kasutas ka sauna võimalusi ja seda kõike täiesti tasuta. 🙂 Enne kui klubist lahkusin, ütles Kristi, et järgmine esmaspäev uuesti, kuid siis on plaanis piirduda ainult 10km-ga. Õige kah, sest pühapäeval 2. septembril on ees ootamas Pärnus tooimuv Jüri Jaansoni nimeline 2 silla jooks.

Teisipäeva võtsin väikese puhkamise varjus, tegin tööpäeva lõpuni ja külastasin Kristiine keskuses asuvat Sportlandi jooksupoodi, kus sain ostetud tänu kalli ema toetusele omale uued Nike Lunarglide+ 4 jooksusussid, mis mõeldud eriti minu lampjalgsete jalgade jaoks. Ning kuna septembri lõpuni kestab nii Sportlandites, kui ka Nike esinduskauplustes kõikidele jooksuvarustustele -30% sooduskampaania, kui laadida iPhone’i või androidi süsteemiga telefoni Nike+ jooksu app. App’is peab olema ette näidata vähemalt 1km, minul neid tänu selle süsteemi pika ajalisele kasutamisele on neid kilomeetreid kokku üle 390ne… :))

Kolmapäeval 29. augustil osalesin aga taas üle pika aja Stamina korraldatud Eesti Energia tervisejooksul, mis toimus teistkordselt Vabaõhumuuseumi territooriumil. Päev läbi jalas olnud uued Lunarglide+ 4 tossud nägid ka esimese jooksu ära ja peab ütlema, et olen nendega väga rahul, mitte kuskilt ei häiri. Külgedel on piisavalt laiust üle ja õnneks poes valitud 45,5 suurus, jätab ruumi ka sussi ette otsa. Ainsaks häirivaks teguriks jooksul oli juba eelnevate kahe treeninguga saadud villid. Aga need on plaanis kohe kinni katta plaastritega, et ära ravida enne maratoni ja võibolla ka enne Pärnus toimuvat jooksu.