Arhiiv

Jooksuring ümber Pühajärve

Pühajärve jooksuring

Pühajärve jooksuring

Üks igati hästi organiseeritud jooks, kuhu kuulus soovijatele transport Hansabussiga Tallinnast jooksule ja pärast tagasi. Oma ettevalmistusest ja taastumiskavadest rääkis maratoonar Sergei Tšerepannikov, kes tegi Pühajärvele kõige kiirema ringi peale.

Pühajärve start

Pühajärve start, kus oma aeg läks telefoni ja GPSi leidmise peale, mis kippus ära katkema.

Jooks ise oli huvitav ja üsnagi mägine. Tavapärasest jooksutempost ei tulnud midagi välja, kus väljas olnud kuum ilm ja vähene õhk viisid tempo alla. Esimesed 300 meetrit oli probleeme GPSi ja Nike+ rakenduse tööle saamisega, lisaks siis veel telefoni käele kinnitamine korralikult. Edasi läks teekond üsna mägiseks, esimene kilomeeter oli juba 153 meetrit tõusu. Järgmises kilomeetri punktis olid tee ääres erinevad sportlased ratastel, üks tuntuim nende seas oli olümpiavõitja, riigikogu liige Erki Nool. Ligi paarsada meetrit eemal tegi Mare juba teeservas pilte.

Foto: Mare Mändla

Foto: Mare Mändla

Endale omaselt võtsin mäkke jookse kiiresti tihedate sammudega ja nagu Tšerepannikov õppetas, siis mäest alla joostes ei tohi tempot langetada ehk pidurdada hoogu maha. Sel hetkel saab süda puhkust ja pingutus pole nii suur. Suureks kasvab se siis, kui võtame tempo maha ja hakkame hoogu pidurdama. Igal juhul nõnda ka tegin. Aga edasi laugel teel oli mu tempo siiski aeglane ja nõnda nägin endast palju möödujaid.

Tõusud ja langused

Tõusud ja langused

Üks raskemaid tõuse oli pisut enne seitsmendat kilomeetrit, kus eelnevalt oli olnud mäest alla jooksmist ja sellele järgnes 168 meetrit tõusu. Seda tõusuga hetke oli ligi 800-900 meetrit ühte kokku, mis võis tunduda kui terve igavik. Kuskil lõpu poole tuli ette ka rinnus pistmist, mille vastu Tšerepannikov soovitas enne starti sisse võtta kaks Nospad, seda siis kui tead, et sul võib neid raskusi rajal tulla. Olen järgmisel jooksul targem ja arvestan selle teadmisega. Sellega seoses, rajale ma endaga juua kaasa ei võtnud. Tarbisin kuuma ilma tõttu vedeliku enne starti ja endaga kaasa võtsin rajale ühe energiageeli.

Vahetult enne tippu jõudmist oli raja servas mind ergutamas Jooksupartneri treener Margus Pirksaar, kes tundis mu hoolimata trennis käimata ära. 🙂

Kilomeetrit omas elemendis

Kilomeetrit omas elemendis

Keskmiseks tempoks kujunes 5:37, kõige aeglasem oli just se sama 6-7 km vaheline mäkketõus, kus ajaks kujunesid vastavalt 5:53 ja 6:09.

Lõpuprotokolli läks aeg 58:45,5 kuid puhas netoaeg oli 58:23,6.

Endiselt jalgadel..

Endiselt jalgadel.. Foto: Mare Mändla

Järgmine võistlus on taas Järvejooksude sarjas, kui tiir tehakse peale Saadjärvele (17,5km) ja ole sa tänatud Urmo Raiend, et organiseerid meile taas transpordi ja pakud üht igati head Eesti jooksusarja, kus osalenud. 🙂

Foto: Mare Mändla

Foto: Mare Mändla

Kõva Mees 2014

Mitu aastat olen mõelnud, et küll oleks huvitav se katsumus läbi teha. Eelmisel aastal vedasin end raja kõrvale ja tegin nii BNSi, kui ka Postimehe online portaali jaoks pilte sellelt võistluselt. Ja juba siis veendusin, et sel aastal osalen juba kindlasti ka ise. Nii ka juhtus. Juhtus muidugi ka see, et siis kui registreerisin, olin veel uudisteagentuuri BNSi ridadesse kuulunud fotograaf ja sain end nõnda kirja pandud. Võistluspaigast siis kui distants juba läbi oli, oli se üllatuseks mulle.

Selleks võistluseks laenasin pea kuuaega tagasi oma noorimalt vennalt GoPro kaamerat, et se oleks otsaette kinnitatult pilte tegemas. Kahjuks lülitasin vale reshiimi peale ja tegin pilte ainult sellest, kuidas kaamerat sisse lülitan. 😀

Tore pilt, kahjuks jäi se ka viimaseks pildiks...

Tore pilt, kahjuks jäi se ka viimaseks pildiks…

Kuna sattusin osalema võistlusel esmakordselt, siis särginumbri 359 alusel kuulusin teise stardigruppi ehk nende jooksjate hulka, kes läksidn rajale 12:15. Esimese kilomeetri suurimaks takistuseks oli vast väike ja kitsas kraavike enne põllule minekut. Sellele järgnes kohe 5x suured kandilised veetünnid, millest tuli üle ronida ja seejärel ootas ees suur veetakistus, kus osavamad ujusid. Kuna minul se seal väga välja ei tulnud, siis läbisin selle kerges vesises sörgis nii kalda servas kui õnnestus. Se muda-savine põhi oli väga libe ja raske oli end edasi liigutada seal. Ja siis tuli saada neis libedais riietes ka veel mäest üles.

Foto: Mare Mändla

Foto: Mare Mändla

Edasi tuli kogu 10,5km pikkusel distantsil joosta läbi jõe ja üle heinapallide virna, ületada erinevaid veetakistusi, mudas roomata ja torudes sukelduda, joosta tihedas metsatukas, turnida poordel, ronida metsas võrgust üle, joosta autorehvides ning ronida üle fiboplokkide. Takkistusteks olid veel kaablirullid, soine maastik, kus hetkega olid sussid tundmatuseni jalgade otsas oma välimust muutnud. Lisaks tuli ületada kivimüüri nii köie abil, kui ilma selleta, traktori rehvide otsas jooksmine, rongi perrooni all ületada betoonist vundamenti liideseid ja ettevaatlikult ületada varemeid, kus kukkumine oleks võinud lõppeda vägagi valusalt ja jõgede ja kraavide ületamine väikeste laudteede abil. Vahest oli veel midagi, mis kohe meelde ei tule. 🙂

2014 Kõva Mehe Jooksu takistus

2014 Kõva Mehe Jooksu takistus

Kaheks viimaseks takistuseks oli taas kord suur savimuda vesine laguun, millele järgnes 5x veetünne. Ning mõned hetked hiljem sai kaela uhke medali. Seejärel sai veidi hinge tõmmatud ja käidud järel toidul ja ilusal punasel 2014 aasta Kõva Mehe Jooksu särgil. Kuna saunas oli kitsas, siis riiete vahetus ja mudast niretava dressi väänamine tuli sooritada murul.

Väike selvhi..

1,5km aeg ehk hetk enne esimest ujumist 7:10,6 ja aeg kogu distantsi peale 1:10:28,5 ja lõpplik koht 226. 

Kõige lõpuks kui ära vaadatud sai parimate autasustamine ja loosiauhindade välja selgitamine, ootas ees mõnus sörkjooks Pääsküla bussipeatuse suunas. 2,8km teekonda varbavahe plätudes. 🙂

Punane särk koos stardinumbri ja medaliga

Punane särk koos stardinumbri ja medaliga

Stardinumber ja uhke medal.

Stardinumber ja uhke medal.

Kahju, et selliseid sündmuseid Eestis ainult kord aastas. Juba ootan kannatamatult uut seesugust vahvat katsumust.