Arhiiv

Eesti esimene kottpimedas ööjooks ning lõpp järveäärsete ringidega..

Peale Saadjärve tuli paari nädalase pausi järel kaua oodatud Rakvere Ööjooks, mida sel korral võis tõesti ööjooksuks pidada. Toimus se nüüd ju augustis, kui ööd on pimedamad.

oodates bussi..

oodates bussi..

Enne võistluse toimumist uurisin veebist rajavalgustuse kohta ja nagu selgus feisbuugis ringi kolades, siis korraldaja otsis inimesi, kes oleksid valmis autotuledega jooksjatele teed näitama. Ühtekokku jäi katmata ligi 1,5km pikkust maad. Seda küll mitmes jupis, kuid ikkagi oli seda päris palju. Selles teadmises võtsin endaga kaasa vilkuva helkur-käepaela ja pealambi. Üks siis seljataga liikuvate sõidukite ja jooksjate jaoks ning teine enda ees oleva tee valgustamiseks. Tuleb tunnistada, et tegin õige otsuse, kui need kaasa võtsin. Oli neis pimedates lõikudes üsna suur seltskond minu ümber. 🙂 Kuulduste järgi oli ka neid jooksjaid kes kehva valgustuse ja nõrkade raja julgestajate abita eksisid teel ja said seetõttu disklahvi. Hea, et kedagi alla ei aetud.

Ainus pilt kus mind sel rajal näha...nõnda pime oli väljas :D

Ainus pilt kus mind sel rajal näha…nõnda pime oli väljas 😀

Päev algas vihmaselt ja seda tuli ka Rakveres, kui hotelli läksime ja seal oldud aja jooksul sain stardimaterjalidel järgi käidud. Üks suur nõmedus ja tüütus on se ühtne punane särk. oK, jah se võib ju teha toredaks selle, et näe olen nagu teised aga kõigile se ei sobi. Nõnda jätsid pooled meie perest selle jooksu tegemata.

ohutus ennekõike

ohutus ennekõike

Olgugi, et tegin oma parima ööjooksu aja 1:54:04, siis poolmaratoni rekordit sel korral teha ei saanud. Tuli ju pidavalt jälgida teel olevaid auke, et mõnes neist jalgu välja ei väänaks.

————–

Täpselt kaks nädalat hiljem oli plaanides käesoleva hooaja viimane ring ümber järve. Täpsemalt ring ümber Ülemiste järve.

Parimaks transpordiks valisin sel korral jalgrataga starti ja koju tagasi pärast jooksu, et mitte jääda otsima seda ja järgmist peatust ühe või teise bussiliini läbimisel. Väikesed venitused tegin endiselt kõigele vaatamata ära ning ajasin tuttavatega juttu enne starti.

Stardiks sain endale üllatavalt eliitgrupi numbri kuna olin kõikidel teistel selle aastastel järvejooksudel osalenud. Selle teadmisega sokutasin end stardirivi ette otsa, seisin vasakus servas, minu ees veel neli jooksjat. Tänu sellele alustasin jooksmist enda jaoks üsna kiirelt. Telefoni GPS andis mõista, et 1km aeg on kuskil 4 minutit. Reeglina olen minut kuni poolteist aeglasem. Võtsin mõneks ajaks pisut tempos maha, kuid aega mööda siiski võtsin omale tavapärase tempo ning paaril viimasel kasvatasin seda veelgi. Lõpp tulemuseks oli aeg 1:12:22.6.

Foto: Mallor Malmre/CEP

Foto: Mallor Malmre/CEP

Järvejooksude kokkuvõttes võib jääda tulemustega igati rahule, rääkimata siis veel maalilistest vaadetest nii Pühajärve, kui Saadjärve ääres. Kui nüüd allolevaid tulemusi kalkuleerida, siis saaks päris korraliku maratoni aja arvestades, et nii mõnigi nendest etappidest üsna mägine. 🙂

Harku järv (6km): 32:39.4

Pühajärv (10,7km): 58:45.5

Saadjärv (17,5km): 1:49:10.1

Ülemiste järv (14km): 1:12:22.6

——————————————

Kokku (48,2km): 4:32:57.4

Advertisements

Aastavahetus möödus joostes..

Sain eelmine aasta tehtud ühe igati vahva lubaduse, veeta aastavahetus joostes. Plaanis oli poole kaheteistkümnest startida ja pärast poole ühest lõpetada. Enne starti panin end korralikult jooksuriideisse, millele lisasin juurde ühe kollase helkuri vasaku käe peale ja ühe vilkuva Nike helkurpaela paremale käele, nii et vilkuv osa jääb selja taha ja otsmikule panin väikese lambi. Tegemist ju ikkagi omamoodi ööjooksuga, mis oma kella ajalt ja pimeduse astmelt ei vasta ühegi seni toimunud Rakvere Ööjooksuga.

Lambist oli kasu neis paigus, kus rada kehvasti valgustatud ehk Mustamäelt Nõmmel asuvate kergliiklusteede ja Glehni lossini, sealt edasi oli aga täielik kottpimedus ja enda ette ei näinud rohkem, kui 2-3 meetrit. Sellistes tingimustes otsustasin minna tagasi tuldud teed pidi, tehes väikese pausi ka hüppetorni juures, et ilutulestiku korraks vaadata, oma kalli Gerdaga telefoni abil rääkida, kes oma graafiku alusel tööl pidi olema.

2013-2014 aastavahetus

Tagasi kodu suunas joostes tehti Nõmmel silla juures rakettide pauke nii mäe peal, kui selle jalamil. Nii mõnedki mürsud olid asetatud kõnniteele või siis mäe peal olnud lasud suunatud mäest alla. See ehmatas päris korralikult. Aga kuna autode liiklus oli peaaegu, et olematu, siis jooksin mingi aeg sõiduteel.

Tore nii mõelda, kui öelda, et läksin eelmine aasta jooksma, kuid oma 6,6km pikkuselt ringilt koju jõudsin alles uuel aastal. 🙂

Kuna seda distantsi alustasin eelmine aasta, siis kell salvestas selle jooksu ka just eelmisesse aastasse. Seega selle aasta esimene jooks statistiliselt puudub igasugustes süsteemides. Aga ega seegi kohe tegemata jää. On mul ju 79 päeva pärast Rooma maraton jalge all ees ootamas ja treening kilomeetrid vajavad talletumist.

Ilutulestik 2013

Foto tehtud veel 2013 aasta sees, kui saadeti viimasele teekonnale Edelaraudtee rong Tallinnast-Tartusse.

Ilusat ja sportliku uut aastat! 🙂