Arhiiv

Avastades kodumaad ehk ring ümber Saadjärve

Oh jeerum, 27. juulil toimunud Saadjärve jooksust on nüüd küll üsna palju aega möödas ja alles nüüd mitu kuud hiljem kirjutan tagant järgi väikese kokkuvõtte selles mida mäletan.

Järvejooksude sarja kuuluvas jooksus tehti esmakordselt 17,5km pikkuse teekonnaga tiir peale Saadjärvele. Stardi ja finishi paik asus Tartu vallas Äksi külas, mõne saja meetri kaugusel Äksi Jääaja Keskusest.

Hommikune Saadjärv

Hommikune Saadjärv

Hommikul kui mitu tundi varem Järvejooksude sarjas osalejatega kohale olime jõudnud, siis sai pisut kohaliku ümbrust uudistatud. Kes käis järves ujumas, kes jalutas niisama ringi. Mina võtsin järve kaldal päikest ja lugesin raamatut. Paljud teised jooksjad kas istusid stardi ala läheduses või käisid ujumas.

Tunnike enne starti olin spordiriided selga pannud ja ka oma numbri kätte saanud. Sealhulgas ka soojendusjooksul käinud. Tegime siis Marika ja Co’ga jooksualguses ühtse pildi ära ning sammusime stardikoridori.

Foto: Riho Lüüs

Foto: Riho Lüüs

Jooks läks üllatavalt hästi, kuid esimesed 4-5km tekkis hirmus põiekas, aga seda va nurgatagust ei õnnestunud leida enne kui 10km vahetus läheduses. Peale seda hakkas ka tempo tasapisi tõusma. 13-14km vahel oli ühe teeääres olnud maja rahvas tulnud välja oma veega ja tegid niiöelda lisa veevõtu punkti. See kulus marjaks ära, oli väljas üle 30C sooja. Järgmises punktis kastis mu pead Viljar Vallimäe isiklikult.. 🙂

Foto: Riho Lüüs

Foto: Riho Lüüs

Kohe järgmises kurvis oli Riho oma kaameraga platsis ning ligi kilomeeter enne lõppu ergutas raja ääres oma kaameraga mind Mallor. Edasine tee oli aga selline väike paarisajameetrine mäkketõus, kus asfalt sulas jalge all.

Foto: Mallor Malmre/CEP

Foto: Mallor Malmre/CEP

Finishisse jõudsin ajaga 1:49:02. Seejärel sain medali kaela ja Mayeri pesugeeli kätte. Hiljem, kui järves ujumas käidud ja riided vahetatud, külastasin esmakordselt ka Jääaja Keskust ennast ning kohtusin kuulsa Manfredi endaga.

Pisut janukustutust koos jooksususside puhastusvahendit..

Pisut janukustutust koos jooksususside puhastusvahendit..

higist nõretav selhvi

higist nõretav selhvi

Mina ja Manfred

Mina ja Manfred

Advertisements

Aastalõpu maraton

Üle-eilne maraton on selleks korraks läbi, kuid pisut veel jalgades tunda. Kõige rohkem annab sellest märku verevalumi taoline suur ja punakas vesivill suure varba küljel. Aga küll selle ka pika peale korda saab.

Jooksu juurde tagasi tulles, siis üle-eile tuli teha viis ringi, mille igaühe pikkus oli 8,4km ja nõnda se 42,195km tuligi. Aga minul õnnestus kuidagi kõik kurvid sirgeks joosta ning vaadates käekella GPSi andmeid, siis jooksin ligi pool kilomeetrit vähem ehk 41,7km…

Kuna oma võistlushooaja pidasin juba ligi 2 kuud tagasi lõppenuks, siis võtsin endale eesmärgiks lihtsalt raja läbi jooksmise, ei mingit aja peale jooksmist. Ainult rada läbi ja medal riiulisse. Seda ütlesin ka Viljarile pea nädal enne võistluse toimumist.

Jooksu alustades võtsin täiesti rahulikult ja liikusin ajaga 5,30-5,50 kilomeetri kohta, pulss oli aga üllatavalt kõrge, koguni 170 löögi juures keskmiselt. Mida aeg edasi seda aeglasemalt ka jooksin.

Ringide ajad kujunesid välja järgmiselt:

1. 48:11

2. 49:58

3. 59:39

4. 1:10:25

5. 58:41

Mis andis lõpp tulemuseks 4:46:52.

Kindlasti oleks jooks olnud parema tulemusega, kuid siin peab arvestama ainult ühe suure ja olulise asjaga. Nimelt teavitas korraldaja paar päeva varem, et joogipunktides pakutakse sooja juua ja kuna tegemist talvise aastaajaga, mis sest, et temperatuur õues plus poolel, siis mina oma vööpudelitega mitmeks tunniks sooja ei hoia sees. Nõnda olin otsustanud, et võtan endaga kaasa rajale ainult geelid. Joogipunktid rajal olid iga 4km tagant. Neis pakuti sooja- teed, vett ja spordijooki ning paaril viimasel ringil ka coca-colat, finishi-stardi vahelises joogipunktis ka lisaks söögi poolist, kus leidus rosinaid, soola, hapukurki, leiba ja banaani.

Kuna esimese ringi esimeses joogipunktis oli suur seltskond minu ees ja kõiki joogitopse täita ei jõutud, siis esimese joogi sain alles enne uuele ringile minekut. Kuid enne seda sõin ära ühe kuuest kaasa võetut energiageelist. Kolmandal ringil avastasin, et olen ühe geeli kuhugi jooksurajale ära kaotanud ja hakkasin tegema söögipunktis pikemaid pause, sellest ka märgatav ajakadu. Neljanda ringi keskel enne viimasele ringile minekut võtsin sisse viimase alles jäänud geeli ja tegin endiselt pika toidupausi lõpus, kuid sel korral panin taskusse söömise ajal ka mõned leivaviilud, et neid rajal enne joogipunkti sisse võtta.

Tänu sellele teadmisele, et olin ühe geeli kuhugile ära kaotanud ja teisel ringil talla alla tekkinud valutavate villide tõttu, tekkis nii mitmelgi korral mõte katkestada se võistlus ja jätta kõik poolikuks. Kui aga neljanda ringi lõpus ja enne viienda algust nägin, et olen alles jooksnud natuke alla 4 tunni – tuli meelde, see et isiklik rekord on veel täitsa püütavas kauguses ja energia tuleb tagasi kehasse (seda siis peale geeli söömist). Arvestasin ka teadmisega, et olin juu enesele lubanud, et mis tahes ajaga jooksen lõpuni ja toon medali koju. Neljandal ringil ma võisin pisut kõndida, kuid viiendal üritasin võiduka lõpuni. Vähemalt olen kindel, et mis tahes tingimustes võtan tulevikus igale maratonile oma joogi kindlalt rajale kaasa.

Positiivselt elasid mulle kõik veel kaasa, kes raja servas vastu jalutasid. Ka üks auto, kes parajasti oli Vabaõhumuuseumi territooriumilt lahkumas, tagurdas selleks, et saaksin ilusti mööda teed joosta. Tänasin teda vastu püstise pöidlaga ning jätkasin viimase 300 meetri jooksmist. Ja siis veel lõpu eel elasid kaasa nii ürituse korraldaja, kui paljud teised ning oma sõna ütles kaasa ka ürituse kommentaator.

Õnneks ei jäänud ma päris viimaseks, rajale tulnud 146 jooksja seas jäin küll 120’ks, kuid katkestajaid oli ühtekokku 15, kellest esimest nägin lõpetamas juba teise ringi lõpus.

Selle maratoniga võin joone lõplikult alla tõmmata oma käesoleva aasta võistlustele. Selle aasta saak jääb 10ne medali ja ühe vimpli juurde. Lisaks oli eilne DNB Vana-Aasta maraton läbi aegade kolmas maraton, kuid ajaliselt teise parima tulemusega, mis annab kokku selle aasta parima tulemuse. 🙂 Millal uuesti tossud jalga tõmban, ei oska öelda, kuid uuel aastal on esimeseks suuremaks võistluseks taas maraton ja seda puhku siis ees ootava Roomaga 23. märtsil koos New Balance’iga.

dnbjooks_01 dnbjooks_02

Fotod: Riho Lüüs

PS! Selline väike särginumber tuli sellest, et käisin varakult infopunktis stardimaterjali järel.