Arhiiv

Valurikkad 3,7km tegi uue isikliku rekordi… :)

Sõitsin rahulikus tempos kodust Vabaõhumuuseumi juurde, kus toimus juba 7. Stamina korraldatud Eesti Energia tervisejooks sel hooajal. Kohale jõudes avastasin, et veel jõuab end kirja panna ajavõtuga võistlusjooksule, kuhu kokku registreeris end 22 inimest. Panin siis kirja ja jäin starti ootama, mida tuli ligi pooltundi teha.

Enne starti tegin kerged sörgid ja venitasin tükk aega ning tarbisin topsi jagu vett. Stardi järel suutsin üllatavalt olla esimese 10 jooksja sees, pulss oli nii 165-170 löögi kandis. Aga 1km lõpu eel lõi rindu kohutavalt terav valu. Ei saanudki enam aru, kas pistab või on see mingi krambi laadne nähtus. Igal juhul lasin tempo nii alla, et järgmise km läbisin kõndides ja lühikese ajaga möödusid minust kõik võistlusel osalenud jooksjad +  mõni kepikõndija… 😦

Enne kolmanda km algust oli pulss kukkunud 112 löögini ja otsustasin edasi liikuda kerges sörgis. Peale selle lisasin umbes 700m enne lõppu kiirust ja lõpetasin jooksu oma kella järgi ajaga 21:19.41, ametlik aeg aga 21:21.7. Seejärel siirdusin koheselt pakihoius oleva koti juurde, kust sain oma joogipudeli koos ArcticSpordiga ja hakkasin energiat tagasi koguma… Algselt lubatud 4km asemel oli GPSi andmeil sel korral aga 3,7km metsaradu Vabaõhumuuseumi territooriumil.

Hiljem kui olin ka pisut pikemad riided peale tõmmanud ja jalgratta lukust lahti teinud, et ära minna, käisin vaatasin trükitud lõpuprotokolli. Protokollis selgus, et 23 jooksja hulgas tänu viimastele kiiretele spurtidele tõusin jooksjate rivistuses viimaselt kohalt 2 koha võrra kõrgemale… Nii võttes läks hästi, kuid meeste arvestuses jäin absoluutselt viimaseks….

Antud juhul ei ole minu jaoks oluline tabelis olev koht, vaid teadmine, et suutsin lõpuni joosta teadmisega kus soovisin mingil hetkel täiesti katkestada selle jooksu tänu rinnus olevatele valudele…. ja veel magusamaks teeb asjaolu, et selle kiire 1km rekord ajaks tuli 4:17…. 🙂

Advertisements